Kalapeedia Otsing Kaastöö

maismaa ja mere (ka suuremate siseveekogude) kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. 

Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi.

Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure  soojusmahtuvuse  tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.

Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda enam kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval.

Mäe- ja orubriis on põhimõtteliselt sarnane nähtus mere- ja maabriisile. Päikesekiired  soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab mööda mäe külge tõusma – seda nimetatakse orubriisiks. Öösel jahtuvad mäetipud kiiremini ning külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse – tekib mäebriis.

Põhjapoolkeral esineb orubriis lõunapoolseil mäekülgedel palju tugevamini kui põhjapoolseil (varjus olevail). Et Päike tõuseb idast, algab orubriis mäe idapoolsel küljel ning saavutab suurima tugevuse keskpäeval. Põhjapoolsel mäeküljel esineb orubriis nõrgemini või puudub. Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks. Mäe-, nagu ka orubriis, algab kõigepealt idapoolsel mäeküljel. Kui tõusev orubriis on piisavalt niiske, võivad mägedes tekkida rünkpilved. See tähendab, et mägedes võib oodata sadu või isegi äikest eelkõige pärastlõunal.

Mäebriis ja katabaatiline tuul, mille levinuimad nimed on boora ja mistraal, ei ole sama nähtus. Briisi tuleb eristada ka märksa suurema ulatusega, kuigi tekkepõhjuselt sarnasest mussoonist.

Vikipeedia