Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Araali meri

Araali meri, soolaseveeline umbjärv Kesk-Aasias, üks suuremaid järvi maailmas. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) vahel.

1960. a oli Araali meri pindalalt 4. järv maailmas (68 000 km²). Järve maht oli 1100 km³. Sellest ajast alates hakkasid järve pindala ja veemaht kahanema, mille peamiseks põhjuseks oli see, et järve voolavate jõgede Sõrdarja ja Amudarja vett kasutatakse rohkelt põldude niisutamiseks. 1989. a jagunes järv kaheks: Suur-Araaliks ja Väike Araaliks. Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile ehk 8. kohale maailmas, järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini. 2014. a kuivas Suur-Araal peaaegu täielikult ning selle pindala langes ajaloolise miinimumini 7297 km2. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene.

Araali mere veemaht on kahanenud üle 90%. Mere kuivamine on muutnud piirkonnas kliima märksa kontinentaalsemaks.

Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.



Araali kalafauna on ajalooliselt olnud vähese mitmekesisusega, veidi üle 20 liigi, enamasti rohkearvulised siirdekalad, kes kudesid nii Amudarja ja Sõrdarja ülemjooksul kui ka deltades.

Pärismaiste liikide hulka kuulusid:

latikas (Abramis brama orientalis); valgesilm (Abramis sapa aralensis); ¹ipp (Acipenser nudiventris); kaspia ¹emaaja (Alburnus chalcoides); tõugjas (Aspius aspius iblioides); araali haugparrak (Barbus brachycephalus brachycephalus); ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi); araali ¹emaaja (Chalcalburnus chalcoides aralensis); karpkala (Cyprinus carpio); haug (Esox lucius); kiisk (Gymnocephalus cernuus); säinas (Leuciscus idus); nugakala (Pelecus cultratus); ahven (Perca fluviatilis); araali lõuna-luukarits (Pungitius platygaster aralensis); araali särv (Rutilus rutilus aralensis); araali lõhe (Salmo trutta aralensis); koha (Sander lucioperca); roosärg (Scardinius erythrophthalmus); säga (Silurus glanis).

Araali kalafauna on läbi teinud drastilisi muutusi. Esimene kriis saabus 1957–1960, kui järve toodi üle 20 kalaliigi, kellest enamus seal ka levima hakkasid. Näiteks Läänemerest toodud räim (1954–1959); Hiinast toodud pakslaup, jämepea ja valgeamuur (1960–1961); Aasovi merest lest (1979–1987); Kaspia merest kuld-tintkefaal ja teravnina-tintkefaal (1954–1956).

Teine kriis saabus 1971–1976, kui vee soolsus tõusis kõrgemale tasemest 12–14‰, mille tõttu hakkasid pärismaised kalaliigid järvest kaduma. Kolmas kriis saabus aastatel 1986–1989, kui järv jagunes kaheks ja soolsus tõusis tasemeni 23–25‰. 1980-ndate lõpuks elas Araali meres kaladest 7 võõrliiki, 10 zooplanktoni liiki ja 11 bentose liiki.

Tänapäeval ei ela liigsuure soolsuse tõttu Suur-Araalis ühtegi kalaliiki. Väike-Araali ökosüsteem on hakanud pärast tammi valmimist vähehaaval taastuma ning kalad Sõrdarjast tagasi tulema. 2007. aastal registreeriti Väike-Araalis järgmised kalaliigid: räim, lest, boyeri ateriin,kaukaasia nääpsmudil, jõemudil, ümarmudil, ¹irman, kessleri pontosmudil, lõuna-luukarits, mermor-lontmudil, valgeamuur ja koha.



1960. aastatel andis Araali järv 13% NSV Liidu siseveekogude aastasest väljapüügist, aastas 40 000 – 50 000 t. Piirkonnas töötas 12 kalatehast, neist 2 tegelesid kalakonservide tootmisega. Järve kuivamisel soolsus suurenes ja kalad hakkasid järvest kaduma. 1980. aastate alguses langes väljapüük 14 000 tonnini ja 1984. aastal kaotas kalapüük oma tööndusliku tähenduse. Töö kaotas ligi 60 000 inimest.