ankur (sümbolina)
ankur (sümbolina)
Vanas Egiptuses kasutati ankrut naiselikkuse ja mehelikkuse kujutamiseks - alumine kumer osa sümboliseeris naiselikkust - naiselikku kumerust või kuusirpi, mis on samuti olnud naiselikkuse sümbol. Samas sümboliseeris püstine osa mehelikkust. Koos sümboliseerid need naiselikkuse ja mehelikkuse loovat jõudu.
Renessansiaja kunstis esinesid ankur ja delfiin sümbolitena tihti koos. Delfiin sümboliseeris kiirust ning muretut edasiliikumist, samas ankur tähistas stabiilsust ja kahe jalaga maa peale jäämist. Kombineerituna tähistasid need tasakaalu kiire tegutsemise ja mõistlike otsuste vahel.
Nii minevikus kui tänapäeval on ankur olnud populaarne tätoveeringutel kasutatav sümbol. Tihti olid sellised tätoveeringud just kogenumatel meremeestel. Minevikus tähendas ankrutätoveering ka seda, et see meremees oli seilanud Atlandi ookeanil. Tänapäeval sümboliseerib ankur eelkõige merendust, esinedes tihti merega seotud asutuste ja organisatsioonide sümboolikas (nt Eesti Merevägi, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon).
Varakristluse ajal kasutati ankrut, mille ülemine osa meenutab risti, risti varjatud sümbolina (ankurrist). Ankur oli lootuse ja lunastuse sümbol. Tihti kombineeriti ankrut kaladega, kes sümboliseerisid Kristust. Lisaväärtuse andis ankrule kui sümbolile see, et tagurpidi keeratuna moodustus temast Antoniuse rist -kreeka tähe tau kujuline rist.
Ankur on stabiilsuse sümbolina esinenud ka Uues Testamendis, kus lootust lunastusele kutsutakse "hinge ankruks".
„Et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse...“
Uus Testament, He 6:18-19
Tuntud on ankru kasutamine kolmikus "usk, lootus ja armastus" lootuse sümbolina (usku sümboliseerib rist, armastust süda). Tavaliselt kasutatakse ankru kujutamisel selles kolmikus valget värvi. Selle põhjal on kujunenud näiteks Camargue'i rist Prantsusmaal.
Ankur on ka Püha Klemensi sümbol, kuna legendi järgi hukati Püha Klemens keisri käsul nii, et visati ankru külge seotuna Musta merre. Sellepärast tuntakse ankrut, kui seda kasutatakse ristiusus sümbolina, ka Püha Klemensi ristina.
Ankrut on tõlgendatud ka kui Neitsi Maarja ja Kristuse sümbolite ühendamist - alumine osa meenutabnoorkuud, mis on Maarja sümboliks (laiemalt võttes on Kuu muistne naiselikkuse sümbol, mille kristlusüle võttis ja kohandas), samas kui ülemine osa on rist ehk Kristuse sümbol.
vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Ankur