Akvakultuur

Akvakultuur, vesiviljelus (lad aqua+ cultura´viljelus´), veeorganismide kasvatus basseinides, sumpades, merelahtedes, tiikides vm, kus nende elutingimusi on võimalik mingil määral kontrollida. Nii kasvatatakse kalu, limuseid (nt austreid), veetaimi (ka vetikaid) ja vähke.

Meres kasvatatavat akvakultuuri nimetatakse marikultuuriks.

Vanimad andmed räägivad karpkalade kasvatamisest Hiinas umbes 2500 a eKr. Kalu kasvatati tiikides ka Vana-Roomas ning varakristlikes kloostrites. Keskajal levis kalatiikide rajamine kõikjale Euroopasse ning tõenäoliselt ka Eestisse (nt Padise kloostri tiigid).

Tänapäeval on vesiviljeluse roll väga suur: alates 2014. aastast turustatakse maailmas rohkem nuumkalu kui ulukkalu.

Eestis turustati 2016. a Eestis kasvatatud kaubakala ja kaubavähki 868 tonni, sellest 860 tonni vikerforelli, 0,7 tonni harilikku jõevähki ja ülejäänud koguse moodustasid ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga karpkala, pakslaup, säga, siberi tuur, vene tuur ja valgeamuur. Ekspordiks läks toodangust 9%.

Lisaks kaubakalale ja -vähkidele kasvatatakse Eestis ka noorkalu ja -vähke asustamiseks Eesti veekogudesse, nt haugi või koha noorjärke. Kõige suuremal määral kasvatatakse lõhe ja forelli noorjärke, kelle abil püütakse tugevdada või taastada erinevates lõhe- ja/või forellijõgedes elavaid asurkondasid.

Vaata lisaks: