Otsingu tulemused:

1. Akvakultuur
2. Alaska malma (Salvelinus anaktuvukensis)
3. Alsatia paalia (Salvelinus alpinus × Salvelinus fontinalis)
4. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
5. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
6. Ammersee paalia (Salvelinus evasus)
7. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
8. Beauforti meri
9. Boganida paalia (Salvelinus boganidae)
10. Cole'i paalia (Salvelinus colii)
11. Coomasaharni paalia (Salvelinus fimbriatus)
12. Drjagini paalia (Salvelinus drjagini)
13. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
14. Endeem
15. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
16. Fääri paalia (Salvelinus faroensis)
17. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
18. Haweswateri paalia (Salvelinus lonsdalii)
19. Häddi (Salvelinus killinensis)
20. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
21. Jakuudi paalia (Salvelinus jacuticus)
22. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
23. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
24. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
25. Kalandus
26. Karusaare paalia (Salvelinus salvelinoinsularis)
27. Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis)
28. Kii paalia (Salvelinus japonicus)
29. Kivipaalia (Salvelinus kuznetzovi)
30. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
31. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
32. Kronoki paalia (Salvelinus kronocius)
33. Kuldne paalia (Salvelinus noori, ka Salvelinus youngeri)
34. Kõmri paalia (Salvelinus perisii)
35. Levanidovi paalia (Salvelinus levanidovi)
36. Lõhelased (Salmonidae)
37. Lõunamalma (Salvelinus curilus)
38. Mallochi paalia (Salvelinus mallochi)
39. Malma (Salvelinus malma)
40. Melvini paalia (Salvelinus grayi)
41. Murta (Salvelinus murta)
42. Mägipaalia (Salvelinus umbla)
43. Neiva (Salvelinus neiva)
44. Nelma (Stenodus nelma)
45. Onekotani paalia (Salvelinus gritzenkoi)
46. Orkney paalia (Salvelinus inframundus)
47. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
48. Pisisuu-paalia (Salvelinus elgyticus)
49. Põlula Kalakasvatuskeskus
50. Rakfisk ehk norra hapukala
51. Redupaalia (Salvelinus thingvallensis)
52. Sahhalini paalia (Salvelinus vasiljevae)
53. Schmidti paalia (Salvelinus schmidti)
54. Shetlandi paalia (Salvelinus gracillimus)
55. Splake (Salvelinus namaycush x Salvelinus fontinalis)
56. Struani paalia (Salvelinus struanensis)
57. Suursuu-paalia (Salvelinus maxillaris)
58. Taimenid (Hucho)
59. Taimõri paalia (Salvelinus taimyricus)
60. Taranetzi paalia (Salvelinus taranetzi)
61. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
62. Tšerski paalia (Salvelinus czerskii)
63. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
64. Tömp paalia (Salvelinus obtusus)
65. Valge paalia (Salvelinus albus)
66. Willughbi paalia (Salvelinus willoughbii)

Akvakultuur

Akvakultuur, vesiviljelus (lad aqua+ cultura´viljelus´), veeorganismide kasvatus basseinides, sumpades, merelahtedes, tiikides vm, kus nende elutingimusi on võimalik mingil määral kontrollida. Nii kasvatatakse kalu, limuseid (nt austreid), veetaimi (ka vetikaid) ja vähke.

Meres kasvatatavat akvakultuuri nimetatakse marikultuuriks.

Vanimad andmed räägivad karpkalade kasvatamisest Hiinas umbes 2500 a eKr. Kalu kasvatati tiikides ka Vana-Roomas ning varakristlikes kloostrites. Keskajal levis kalatiikide rajamine kõikjale Euroopasse ning tõenäoliselt ka Eestisse (nt Padise kloostri tiigid).

Tänapäeval on vesiviljeluse roll väga suur: alates 2014. aastast turustatakse maailmas rohkem nuumkalu kui ulukkalu.

Eestis turustati 2016. a Eestis kasvatatud kaubakala ja kaubavähki 868 tonni, sellest 860 tonni vikerforelli, 0,7 tonni harilikku jõevähki ja ülejäänud koguse moodustasid ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga karpkala, pakslaup, säga, siberi tuur, vene tuur ja valgeamuur. Ekspordiks läks toodangust 9%.

Lisaks kaubakalale ja -vähkidele kasvatatakse Eestis ka noorkalu ja -vähke asustamiseks Eesti veekogudesse, nt haugi või koha noorjärke. Kõige suuremal määral kasvatatakse lõhe ja forelli noorjärke, kelle abil püütakse tugevdada või taastada erinevates lõhe- ja/või forellijõgedes elavaid asurkondasid.

Viimati: veebruar 2018

 

Vaata lisaks:

Akvapoonika
Merefarm
Marikultuur
Kalakasvatus