Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Ahven (Perca fluviatilis)

Ahven ehk harilik ahven ehk euroopa ahven (Perca fluviatilis) 

[Inglise k - perch; prantsuse k – perche franche; saksa k – Barsch, Flussbarsch, Kretzer, Egli; hispaania k – perca; itaalia k – persico reale; hollandi k – baars; soome k -  ahven; rootsi k - aborre; taani k – aborre; norra k – abbor; vene k -  oкунь; leedu k - e¹erys; läti k - asaris]

Eesti keeles ka ahmen, ahvenas, ahves, ahun, ahnes, kriiska, kurt, muks, näss, poks, sininina, soldat, vops, ämmatapja


 Ahvenlaste sugukonda (Percidae) ahvena perekonda (Perca) kuuluv röövkala.

Kirjeldus. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Keha jässakas, külgedelt lamenenud, kõige kõrgem esimese seljauime kohal. Pealagi ja selg oliiv- või mustjasrohelised, küljed heledamad, 5-8 tumeda püstvöödiga, kõht valkjas või hõbedane. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Kaks seljauime, neist esimene teravate ogakiirtega, teine peamiselt pehmete kiirtega. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzhid ja suhteliselt suured. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.

Levik. Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Ðotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab erisugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. 


Eestis on ahven tavaline kala, keda püütakse ka töönduslikult.
Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik (mõlemad asustavad 92% uuritud järvi), samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik.

Eluviis ja toitumine. Ahven moodustab suurtes veekogudes (Peipsis) harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven ehk litoriaalahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven ehk pelaagiline ahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana. Järveahvena põhitoiduks on tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud.
Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema. Suurematel veekogudel kalastades ongi kalameeste eesmärgiks leida üles, kus paikneb ahvenaparv.

Esimesel ja osalt teiselgi eluaastal toiduks zooplankton, ehkki juba varases maimueas (L 2-3 cm) võib haarata teiste kalade (esmajoones särje ja liigikaaslaste) vastseid. Zoobentost sööb suhteliselt vähe (seda teeb peamiselt litoraaliahven). Röövtoidule üleminek harilikult teisel-kolmandal eluaastal (L 10-15 cm). Saakkalu võib püüda nii varitsedes (üksikult tegutsedes) kui jälitades (siis peetakse jahti parves, kollektiivselt).
Sisevetes on peamised saakkalad väiksemad ahvenad ise, kiisk ja särg, suurjärvedes ka tint, rannikumeres lisaks veel räimemaimud, ogalik, luukarits, mudilad ja teised arvukamad ning kergemini kättesaadavad kalad. Meie kaladest on ahven kahtlemata suurim kannibal, liigikaaslased on sageli põhitoiduks. Saakkalad enamasti 5-8 cm pikkused (L). Väiksem ahven (L kuni 13-15 cm) võib olla ka marjasöödik, ehkki hoopis vähemal määral kui kiisk.
Toitub aasta läbi, kõige agaramalt suvel, talvel üsna loiult.

Kasv ja vanus. Kasvab meie teiste kaladega võrreldes aeglasevõitu: aastased enamasti 6-7 cm pikkused (L) ja 2-3 g raskused, kolmeaastased 14-15 cm ja 28-37 g, viieaastased 19-20 cm ja 80-110 g, seitsmeaastased 24-26 cm ja 170-240 g, kümneaastased 31-33 cm ja 400-510 g, viieteistaastased 37-40 cm ja 700-920 g. Emased kasvavad isastest kiiremini ja elavad neist kauem.
Eesti vetes kasvab kõige kiiremini Peipsi järves: viieaastaste pelagiaaliahvenate kaal 250-300 g, ent samavanuste litoraaliahvenate oma vaid 100-120 g.

Eesti rekordid: 2,8 kg (Peipsi, 1964); 18 aastat, l  44 cm, 2,2 kg (Rõuge Suurjärv Võrumaal, 1961). 
Maailmarekordid: 3,6 kg (Soome, 1941); 28 aastat (Rootsi).

Sigimine. Eestis saavad emased suguküpseks keskmiselt 3-5-aastaselt (L 14-21 cm), isased aasta nooremalt (9-17 cm). Kudemine algab mõni päev pärast jääminekut, tavaliselt aprilli lõpul (vee tº 6-8 ºC juures), litoraaliahvenal pelagiaaliahvenast väheke varem, kestab harilikult 3-4 nädalat, lõpeb mai keskel. Küpsed 1,3-1,6 mm-se läbimõõduga helekollased marjaterad väljutatakse meie teiste kalade omadega võrreldes ainulaadselt – pika võrkja seintega toruja marjalindina, mis kinnitub kõiksuguste vees olevate esemete (kivide, okste, rampade, kuhjalavade, isegi seisevpüüniste, tugevamate veetaimede jne.) külge, jäädes vette hõljuma. Sel kombel saab ahven sugu jätkata ka niisugustes mudase põhjaga soojärvedes, kus teistel kaladel puuduvad kudemistingimused. 



Ahvenat aitavad levitada ka veelinnud, viies oma jalgade külge takerdunud marjalindid teistest veekogudest täiesti eraldatud umbjärvekestesse ja tiikidesse.
Absoluutne viljakus tavaliselt 10 000-120 000 marjatera, suhteline viljakus 150-200 marjatera. Haudeaeg reeglina 2-3 nädalat, kooruvad 5-7 mm pikkused (L) vastsed hästi arenenud, väikese rebukotiga, vajavad vaid paaripäevast kosumisaega põhjas, siis kogunevad parvedesse, asuvad toitu otsima.

Väljapüük aastatel 2000-2012 vahemikus 21 527- 28 884 tonni, millest põhiosa püüavad Venemaa ja Soome.
Ahvenat on hakatud viljelema ka kalakasvatustes: nt 2012 a kasvatati 435 tonni (Prantsusmaa, Tshehhi jt)

Ahvena väljapüük Eestis kutseliste kalurite poolt aastal 2012 oli 1623,49 tonni. Võrdluseks: aastatel 1930-1938 püüdsid Eesti kalurid aastas ahvenat 357,9—996,9 tonni.1

Energeetiline toiteväärtus 84 kcal/100 g, rasvasus 1,7%, valke 17,1%

Allikad:'
1 Eesti Kalandus. 1939, lk 102
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm
N.Mikelsaar, Eesti NSV kalad, 1984
E.Pihu, A.Turovski, Eesti mageveekalad, 2001

Vaata lisaks:

Järveahven
Ahvenad (Perca)
ahven pärimuses
ahvenlased (Percidae)
Ahvenalised (Perciformes)