Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)

Ahven (Perca fluviatilis)

Ahven ehk harilik ahven ehk euroopa ahven (Perca fluviatilis) 

[Inglise k - perch; prantsuse k – perche franche; saksa k – Barsch, Flussbarsch, Kretzer, Egli; hispaania k – perca; itaalia k – persico reale; hollandi k – baars; soome k -  ahven; rootsi k - aborre; taani k – aborre; norra k – abbor; vene k -  oкунь; leedu k - e¹erys; läti k - asaris]

Eesti keeles ka ahmen, ahvenas, ahves, ahun, ahnes, kriiska, kurt, muks, näss, poks, sininina, soldat, vops, ämmatapja


 Ahvenlaste sugukonda (Percidae) ahvena perekonda (Perca) kuuluv röövkala.

Kirjeldus. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Keha jässakas, külgedelt lamenenud, kõige kõrgem esimese seljauime kohal. Pealagi ja selg oliiv- või mustjasrohelised, küljed heledamad, 5-8 tumeda püstvöödiga, kõht valkjas või hõbedane. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Kaks seljauime, neist esimene teravate ogakiirtega, teine peamiselt pehmete kiirtega. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzhid ja suhteliselt suured. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.

Levik. Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Ðotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab erisugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. 


Eestis on ahven tavaline kala, keda püütakse ka töönduslikult.
Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik (mõlemad asustavad 92% uuritud järvi), samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik.

Eluviis ja toitumine. Ahven moodustab suurtes veekogudes (Peipsis) harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven ehk litoriaalahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven ehk pelaagiline ahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana. Järveahvena põhitoiduks on tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud.
Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema. Suurematel veekogudel kalastades ongi kalameeste eesmärgiks leida üles, kus paikneb ahvenaparv.

Esimesel ja osalt teiselgi eluaastal toiduks zooplankton, ehkki juba varases maimueas (L 2-3 cm) võib haarata teiste kalade (esmajoones särje ja liigikaaslaste) vastseid. Zoobentost sööb suhteliselt vähe (seda teeb peamiselt litoraaliahven). Röövtoidule üleminek harilikult teisel-kolmandal eluaastal (L 10-15 cm). Saakkalu võib püüda nii varitsedes (üksikult tegutsedes) kui jälitades (siis peetakse jahti parves, kollektiivselt).
Sisevetes on peamised saakkalad väiksemad ahvenad ise, kiisk ja särg, suurjärvedes ka tint, rannikumeres lisaks veel räimemaimud, ogalik, luukarits, mudilad ja teised arvukamad ning kergemini kättesaadavad kalad. Meie kaladest on ahven kahtlemata suurim kannibal, liigikaaslased on sageli põhitoiduks. Saakkalad enamasti 5-8 cm pikkused (L). Väiksem ahven (L kuni 13-15 cm) võib olla ka marjasöödik, ehkki hoopis vähemal määral kui kiisk.
Toitub aasta läbi, kõige agaramalt suvel, talvel üsna loiult.

Kasv ja vanus. Kasvab meie teiste kaladega võrreldes aeglasevõitu: aastased enamasti 6-7 cm pikkused (L) ja 2-3 g raskused, kolmeaastased 14-15 cm ja 28-37 g, viieaastased 19-20 cm ja 80-110 g, seitsmeaastased 24-26 cm ja 170-240 g, kümneaastased 31-33 cm ja 400-510 g, viieteistaastased 37-40 cm ja 700-920 g. Emased kasvavad isastest kiiremini ja elavad neist kauem.
Eesti vetes kasvab kõige kiiremini Peipsi järves: viieaastaste pelagiaaliahvenate kaal 250-300 g, ent samavanuste litoraaliahvenate oma vaid 100-120 g.

Eesti rekordid: 2,8 kg (Peipsi, 1964); 18 aastat, l  44 cm, 2,2 kg (Rõuge Suurjärv Võrumaal, 1961). 
Maailmarekordid: 3,6 kg (Soome, 1941); 28 aastat (Rootsi).

Sigimine. Eestis saavad emased suguküpseks keskmiselt 3-5-aastaselt (L 14-21 cm), isased aasta nooremalt (9-17 cm). Kudemine algab mõni päev pärast jääminekut, tavaliselt aprilli lõpul (vee tº 6-8 ºC juures), litoraaliahvenal pelagiaaliahvenast väheke varem, kestab harilikult 3-4 nädalat, lõpeb mai keskel. Küpsed 1,3-1,6 mm-se läbimõõduga helekollased marjaterad väljutatakse meie teiste kalade omadega võrreldes ainulaadselt – pika võrkja seintega toruja marjalindina, mis kinnitub kõiksuguste vees olevate esemete (kivide, okste, rampade, kuhjalavade, isegi seisevpüüniste, tugevamate veetaimede jne.) külge, jäädes vette hõljuma. Sel kombel saab ahven sugu jätkata ka niisugustes mudase põhjaga soojärvedes, kus teistel kaladel puuduvad kudemistingimused. 



Ahvenat aitavad levitada ka veelinnud, viies oma jalgade külge takerdunud marjalindid teistest veekogudest täiesti eraldatud umbjärvekestesse ja tiikidesse.
Absoluutne viljakus tavaliselt 10 000-120 000 marjatera, suhteline viljakus 150-200 marjatera. Haudeaeg reeglina 2-3 nädalat, kooruvad 5-7 mm pikkused (L) vastsed hästi arenenud, väikese rebukotiga, vajavad vaid paaripäevast kosumisaega põhjas, siis kogunevad parvedesse, asuvad toitu otsima.

Väljapüük aastatel 2000-2012 vahemikus 21 527- 28 884 tonni, millest põhiosa püüavad Venemaa ja Soome.
Ahvenat on hakatud viljelema ka kalakasvatustes: nt 2012 a kasvatati 435 tonni (Prantsusmaa, Tshehhi jt)

Ahvena väljapüük Eestis kutseliste kalurite poolt aastal 2012 oli 1623,49 tonni. Võrdluseks: aastatel 1930-1938 püüdsid Eesti kalurid aastas ahvenat 357,9—996,9 tonni.1

Energeetiline toiteväärtus 84 kcal/100 g, rasvasus 1,7%, valke 17,1%

Allikad:'
1 Eesti Kalandus. 1939, lk 102
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm
N.Mikelsaar, Eesti NSV kalad, 1984
E.Pihu, A.Turovski, Eesti mageveekalad, 2001

Vaata lisaks:

Järveahven
Ahvenad (Perca)
ahven pärimuses
ahvenlased (Percidae)
Ahvenalised (Perciformes)