Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Ähijärv (Ahijärv)

Ähijärv, ka Ahijärv

Valgamaa Karula valla Rebasemõisa ning Võrumaa Antsla valla Mähkli ja Ähijärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järvest lähtub Ahelo jõgi; järve suubub Alakonnu oja

Veepeegli pindala 181,2 ha, saarte pindala 0,2 ha, pindala kokku 181,4 ha; kaldajoon 9849 m, pikkus 2550 m, laius 1000 m, keskmine sügavus 3,8 m, suurim sügavus 5,5 m.
 
Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6398936 57°42'26" N 
649103 26°30'5" E 

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2136000

Ähijärv. Foto: Uudo Timm /loodus.keskkonnainfo.ee

Üks Karula tähtsamaid järvi, mis asub Lüllemäelt 7 km kagu pool Karula kuplistiku ja Hargla nõo piirialal. Ta veetase on 77,3 m kõrgusel üle merepinna. Ähijärv on küll suur, 176,2 ha, kuid võrdlemisi madal: suurim sügavus on 5,5 m, keskmine sügavus 3,8 m. Kallastel leidub ilusaid kõrgendikke - idas Suurmägi, läänes Tammemägi, lõuna pool aga algavad metsased liivikud. Peamiselt kirdes ja idas on põllumaad, mujal valdavalt metsa- ja heinamaad. Ähijärv on tugevasti liigestatud kaldajoonega põhja-lõuna suunas piklik veekogu, mille ilu suurendavad kolm poolsaart (läänes Pedas- ja Sarvesaar, idas põllustatud poolsaar), mitu lahte (Külmlätte kolk loodes, Kogrejärve kolk läänes, Sitiksaare laht lõunas) ja kõrgema veetaseme puhul kolm saarekest (lõunas Sitiksaar, idas Linnu- ehk Pikakolga saar ja pisike Paju- ehk Roosaar). Madala veetaseme korral säilib Sitiksaar, teised liituvad kaldaga. Veetaseme alanemine 20. sajandil ligi 2 m võrra on oluliselt muutnud järve kuju ja suurendanud toitelisust. Nii olevat praegune Sarvesaar varem olnud saar. Kaldad on enamasti lausad, mõnes kohas ka järsud, lahtedes ja soppides madalad, vaheldumisi liivased-kruusased ja mudased. Ainult järve tugevasti liigestatud lõunasopis on õõtsikut. Järv on väga muutliku põhjareljeefiga, ka kaldavööde on järsult süvenev. Sügavamal katab põhja mudakiht.

Läbivool on nõrk. Sisse voolavad põhja poolt Alakonnu oja , kirdest kaks väiksemat oja. Leidub põhja- ja kaldaallikaid, eriti järve põhjapoolses osas. Tuntud allikas loodekaldal on Külmaläte. Väljavool on järve lõunaosast Muduri ehk saera oja kaudu Ahelo jõkke. Vesi on rohekaskollane, vähe kuni keskmiselt läbipaistev (0,8-2,7 m), kihistumata.

Taimestik oli 1957. a. vähene, kuid liigirikas (22 liiki). 1975. aastaks oli kaldaveetaimestikku märgatavalt vähem. Suvel toimub tugev sinivetikate õitsemine; vetikaliike on rohkesti, nende seas mitmed haruldused. Ka zooplankton on üsna rohke ning liikide hulgas leidub haruldasi vesikirbulisi. Põhjaloomastik on vähene. A. Järvekülg on leidnud Ähijärvest haruldasi karpvähilisi. Kuni 1936. aastani oli Ähijärv väga vähirikas.

Ähijärv on väga hea kalajärv, kus leidub ohtralt latikat, ahvenat, koha ja haugi. On ka särge, kiiska, roosärge, kokre, linaskit, lutsu hinku ja angerjat.

Veelindudest on järvele iseloomulikud tuttpütt ja jõgitiir, esinevad ka sinikael-part ja kõrkja-roolind.

Ähijärv kuulub maastiku ehtena kohaliku kaitse alla. Järv pakub häid kalastamis- ning suplemisvõimalusi. Loodekaldal (90 m kaugusel järvest) paikneb Alakonnu talu mail muistne kalme ("Kirikuase"). Rahva seas levivad muistendid rändavast järvest ning järves elavast mustast koerast.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad latikas, koha, ahven, haug, särg, kiisk, roosärg, koger, linask, luts, angerjas, nurg/Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee