Aegna
Aegna (ka Äigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar Tallinnast 14 km kaugusel. Saar suleb Tallinna lahe. Geograafia. Aegna pindala on 2,93 ruutkilomeetrit. Geograafilised koordinaadid: 59° 34' 55" (59,5819°) põhjalaiust, 24° 44' 48" (24,7467°) idapikkust. Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suursalm. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari. Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Karikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam. Loodus.70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on rändrahne. Aegnal pesitseb merikotkas. Aegna on maastikukaitseala. Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese. Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks. Tallinna-Helsingi liinil kurseerivad helikopterid sõidavad ringiga ümber Aegna saare. Infrastruktuur. Linnaga on laevaühendus, mis pole aga kaugeltki alati olnud regulaarne. Laevad on Aegnale väljunud kas Reisisadamast või Piritalt. Saarel oli kitsarööpaline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas 1914–1944. Saarel on pinnasteed, mis kohati on kinni kasvanud. Veeallikaks on puurkaev saare keskuses. Vesi ringleb mööda suvist ringistatud veetorustikku. Tsentraalset kanalisatsiooni ei ole. Aegna saab elektrit merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast. Haldamine. Saar kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke saar, mis on Tallinna territooriumil. On tehtud plaane ka silla ehitamisest Aegnale Viimsi poolsaarelt Armuneemelt. Ajalugu. Esmakordselt on saart mainitud kirjalikult 1297. a, inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast. Keskajal olid Aegnal kaluriküla ja hobusekasvandus. 20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitsepatareisid, mis kuulusid Peeter Suure merekindluse juurde. Patareid õhiti 25. II 1918, kuid taastati ja uuendati EW ajal teise maailmasõjani. Suurtükid õhiti taas 29. VIII 1941. Muud. Saarel on vana surnuaed. Valgevenes või Moskvas on trükitud fiktiivseid Aegna postmarke. Aegna nime kandis ka üks nõukogudeaegne sigaretimark. Allikad: EE, VikipeediaVaata lisaks:
NaissaarTallinna laht