Kalapeedia Otsing Kaastöö

Pindala umbes 250 km², suurim sügavus üle 90 m (Aegna ja Naissaare vahel).

Poolsaared liigestavad Tallinna lahe Kakumäe ehk Tiskre laheks, Kopli laheks, Paljassaare laheks ning Tallinna reidiks (Tallinna laht kitsamas mõttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel).

Rannik on üldiselt lauge, nüüdisaegset murruastangut on kohati Rannamõisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel.

Suuremad liivarannad on Kakumäel, Pelgurannas ja Pirital, kivikülvid ilmestavad randa Rannamõisa ja Tiskre vahel, Kakumäel ja Rocca al Mares, Paljassaare ja Kopli vahel, Kadriorus, Meriväljal ja Aegnal.

Rannaäärne meri on madal, põhi üldiselt kivine. 10 m sügavusjoon asub rannast 0,5-1,0 km kaugusel.

Naissaarest idas paikneb laiaulatuslik Naissaare madal (kohati 3-4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest 3 km loodes Vahemadal (3,8 m).

Tuntuimad karid on Littergrund, Hülkari (Hülgekari) ja Paljassaare kari, väikesaartena teatakse Pandjut ehk Paljandut (Püünsi küla kohal; ligi 2 ha) ja Liivakari (Kakumäe neeme vastas; 1,6 ha).

Lahte suubuvad Pirita jõgi ning mitu oja (tuntuimad Tiskre ja Mustoja).

Veeseisu kõikumist on täheldatud 2 m ulatuses.

Tallinna laht külmub tavaliselt veebruari keskel ja vabaneb jääst aprilli alguses. Pehmeil talvedel tekib ainult rannaäärset kaldajääd, hiliseil kevadeil püsib jääkate mai alguspäevadeni. 

Tallinna reidil küünib laine kõrgus harva 4 meetrini.

Lahe rannikul on mitu sadamat ja sildumiskohta.

Paljude looduslike eelistega paigana on Tallinna lahel olnud Eesti meresõiduajaloos tähtis osa .

13.-16- sajandil, kui puudusid veel suured sadamarajatised, laadisid ja lossisid hansakogesid ning vedasid reidil kaupa peamiselt eestlastest mündrikud.

Püsiv randumissild ehitati 17. sajandil, muulidega kaitstud sadam rajati pärast Põhjasõda.

Tallinna laheks kitsamas mõttes nimetatakse Tallinna reidi, lahekääru Tallinna lahe kagupoolses sopis, mille põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Rannajoone pikkus on lahekäärus üle 17 km, lahesuu laius alla 6 km.

Reid on avatud põhjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamasse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb otsida varjulist ankrupaika, kuid see pole raske, sest põhi on sügavamates kohtades savine  või mudane, madalamal liivane.

Allikad:

Mereleksikon

Eesti Entsüklopeedia, 9. kd, 1996