Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
Trulling, ka harilik trulling (Barbatula barbatula), kalaliik karpkalaliste seltsi trullinglaste (Nemacheilidae) sugukonna trullingute perekonnast [varem paigutatud ka hinklaste (Cobitidae) või mägihinklaste (Balitoridae) sugukondadesse]. Trullingu ladinanimedeks on olnud ka Cobitis barbatula, Noemacheilus barbatulus jm. Inglise stone loach, saksa Bachschmerle, Schmerle, Bartgrundel; prantsuse loche franche; leedu šlyžys; lätibardanais akmeņgrauzis; poola śliz; rootsi grönling; taani smerling; soome kivennuoliainen; vene усатый голец, обыкновенный голец, авдюшка.
Eestis kaasnimed: emand, jõekits, kivitrull, kivijäraja, parrakas, parralõug, vuntsnik.
Levinud Euroopa jõgedes ja järvedes Põhja-Hispaaniast ja -Itaaliast Lõuna-Rootsi ning Kesk-Soomeni, sealt ida poole Uuralini, Aasias kuni Hiinani. Eestis laialt levinud mandriosa kiirevoolulistes jõgedes ja ojades, ka mõnes järves (sh Peipsis ja Võrtsjärves). Rannikumeres pole seni leitud. Eelistab kiiret veevoolu ja kruusast-kivist põhja, võib peituda kivide alla.
Pikkus kuni 21 cm, tavapikkus 12 cm; mass kuni 200 g, eluiga kuni 8 aastat (akvaariumis). Keha peaaegu silinderjas, kuid sabaosa külgedelt lamenenud. Silmad väikesed, kõrgel. Suu alaseisune, väike. Poiseid kolm paari: üks paar (pikimad) suu nurkades, kaks paari ülahuulel. Keha kaetud limaga, soomused tibatillukesed. Selg ja küljed hallikad kuni pruunid suurte tumedate korrapäratu kujuga laikudega (marmorimustriline), kõht valkjas või kollane, vahel punakas. Selja- ja sabauim hallikad, tumedate ristivöötide või täppidega, teised uimed hallikaskollased. Kudemisajal isaste ja vähemal määral ka emaste peas, kehal ja uimedel helmeskate, isaste sabavarrele ilmub üle- ja alapoolele nahkne hari.
Noorjärgud söövad zooplanktereid ja vetikaid, vanemad peamiselt putukavastseid ja teisi põhjaloomakesi, ka õhutoitu, ei ütle ära kalade marjast. Otsib toitu meelsasti hämaras ja pimedas.
Eestis saab suguküpseks põhiliselt kaheaastaselt (L 7-9 cm). Koeb tavaliselt mai lõpust juuni lõpuni, mari väljutatakse kolme-nelja portsjonina. Absoluutne viljakus kuni 12 000 marjatera, suhteline viljakus kuni 1300 marjatera.
Töönduslikult tähtsusetu. Harrastuskalastajad kasutavad mõnikord elussöödaks. Võib pidada akvaariumis.
Allikad: E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001.; Wikipedia
August, 2019