Trullingud (Barbatula)
Trullingud (Barbatula), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsist; varasemalt oli paigutatud hinklaste (Cobitidae) sugukonda, nüüd paigutatud kas sugukonda Balitoridae [inglise hillstream loaches, river loaches; eesti mägihinklased, ojahinklased (?)] või sagedamini sugukonda Nemacheilidae [inglise stone loaches; eesti kivitrullinglased, trullinglased (?)]. Vene усатые гольцы.
Peamiselt Aasias (India, Hiina, Mongoolia, Tiibet). 10-22 cm pikkused mageveekalad. Järvedes, jõgedes, ojades. Keha silindriline, silmad väikesed, asuvad kõrgel. Suu ümber 6 poiset. Keha värvus oranžikas, kuldjas või kollakas tumedate täppidega, muster võib olla marmorjas. Põhjalähedase eluviisiga, toituvad selgrootuist, putukate vastseist, ka taimedest. Euroopas on laialdaselt levinud harilik trulling (Barbatula barbatula) ja kitsamal alallanguedoci trulling (Barbatula quignardi), ohridi trulling (Barbatula sturanyi) ja zeta trulling (Barbatula zetensis). Perekonda kuuluvaiks on arvatud ka liike, mis nüüd on paigutatud teistesse perekondadesse, nt koontrullingute (Oxynoemacheilus) perekonda, samas on avastatud (peamiselt Mongoolia vetest) uusi trullingute liike nagu Barbatula emuensis, Barbatula leoparda, Barbatula liaoyangensis, Barbatula linjiangensis ja Barbatula zhangwuensis, kelle kirjeldusi suuremates andmebaasides veel ei leidu.
FishBase põhjal kuulub perekonda 18 liiki (2019):
Barbatula altayensis S. Q. Zhu, 1992 – altai trulling. Mongoolias ja Hiinas Xinjiangi provintsis. Mageveeline, demersaalne. Pikkus kuni 7,5 cm. Keha pikenenud, ninamik tömp, sõõrmed väikese koma kujulised. Täiskasvanud isastel seljauim ja rinnauimed väikeste mügaratega. Taust rohekaspruun, tumedate täppidega seljal ja küljejoonel. Kõik uimed punakad. Eelistab kivist põhja, eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
Barbatula barbatula (Linnaeus, 1758) (Stone loach) – trulling, harilik trulling. Vt artiklit Trulling
Barbatula bergamensis Erk'Akan, Nalbant & Özeren, 2007 – bergama trulling. Leitud Türgis, Izmiri maakonnas Bergama linna lähedalt Kozaki ojast. Mageveeline, demersaalne. Pikkus kuni 5,4 cm. Seljauimes 3 ogakiirt ja 8 pehmet kiirt, anaaluimes 3 ogakiirt ja 5 pehmet kiirt. Tõenäoliselt võib lähitulevikus olla paigutatud koontrullingute (Oxynoemacheilus) perekonda nagu on juhtunud mitmete Vahemeremaades varem trullingute perekonnas paiknenud liikidega.
Barbatula compressirostris(Warpachowski, 1897) – lamekoon-trulling. Kirde-Mongoolias Khovdi (Cobdo) jõe jõgikonnas (Kirde-Mongoolia ja Venemaa Tõva vabariik). Pikkus kuni 17,2 cm. Keha piklik, samuti ninamik. Helepruun tumedate täppide ja laikudega. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla. Mõned kalateadlased peavad identseks tõva trullinguga (Barbatula golubtsovi).
Barbatula dgebuadzei (Prokofiev, 2003) – dgebuadze trulling. Endeemne liik Mongoolias Gobi tasandiku jõgedes ja järvedes. Pikkus kuni 14,1 cm. Keha ja pea pikenenud, ninamiku ots kergelt ümardunud. Eluviis öine, väheuuritud.
Barbatula farsica (Nalbant & Bianco, 1998) – farsi trulling. Iraanis Kori, Shuri ja Qomi jõgedes. Pikkus kuni 5,7 cm. Seljauimes 3 ogakiirt ja 8 pehmet kiirt, anaaluimes 2 ogakiirt ja 5 pehmet kiirt. Eluviis uurimata. Tõenäoliselt võib lähitulevikus olla paigutatud koontrullingute (Oxynoemacheilus) perekonda nagu on juhtunud mitmete Vahemeremaades varem trullingute perekonnas paiknenud liikidega.
Pilt puudub
Barbatula gibba Cao, Causse & Zhang, 2012 – küüraktrulling. Endeemne liik Mongoolias Dali-Nuri järves. Pikkus kuni 7,6 cm. Keha ja ninamik piklikud. Selg küürjas. Silmad ninamiku tipust kaugel. Seljauimes 10 pehmet kiird, pärakuuimes 8 pehmet kiirt. Isaste rinnauimed suuremad kui emastel. Pealt pruun, alt hall. Sabauimel 3 vööti. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
Barbatula golubtsovi (Prokofiev, 2003) – tõva trulling. Mongoolias ja Tõva Vabariigis (Vene Föderatsioon) Khovdi jões. Pikkus kuni 13,3 cm. Keha pikenend, samuti kergelt tömpjas koon. Silmad väikesed. Keha pruun, tumedate triipudega piki keha. Sabauime aluse juures tume püstjoon. Eelistab kiirevoolulisi kivise või kruusase kohaga paiku. Eluviis öine, päeval varjub. Koeb rahuliku veevooluga kohtades mullustele veetaimedele. Mõned kalateadlased peavad identseks lamekoon-trullinguga (Barbatula compressirostris).
Barbatula markakulensis (Menshikov, 1939) – markakuli trulling (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Kasahstanis Irtõši jõgikonnas Markakuli järves. Pikkus kuni 8,5 cm. Andmed vähesed.
Pilt puudub
Barbatula nuda (Bleeker, 1864) – paljas trulling. Hiina, Korea ja Jaapani veekogudes, väike populatsioon ka Venemaal Habarovski krais Elbani asula lähedal väikestes mägijõgedes. Varem peeti hariliku trullingu alamliigiksBarbatula barbatula nuda. Pikkus kuni 22 cm.Seljauimes 10 ja pärakuuimes 8 pehmet kiirt. Sabauim on ümardunud servaga. Selg ja küljed helepruunid, kogu keha kaetud väikeste selgepiiriliste laikudega. Sabauim oranži varjundiga. Hoidub rühmadesse. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
Barbatula potaninorum (Prokofiev, 2007) – potanini trulling. Põhja-Hiinas, võimalik ka Mongoolias (tabatud 1 isend). Pikkus kuni 10,5 cm. Andmed napid.
Pilt puudub
Barbatula quignardi (Băcescu-Meşter, 1967) (Lanquedoc stone loach) – languedoci trulling. Euroopas Edela-Prantsusmaa ja Kirde-Hispaania vetes. Mageveeline, demersaalne. Pikkus kuni 7 cm. Helepruun tumedate laikudega. Sabajuurel must püsttriip, sabauimel 2-3 peent triipu. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
Barbatula restricta Prokofiev, 2015 – eestikeelse nimeta. Lõuna-Siberis Altais (Venemaa), Obi ülemjooksul Tšuja jõestikus Saldan-Koli (Dlinnoje) järves. Pikkus kuni 11,5 cm. Andmed napid.
Barbatula sawadai (Prokofiev, 2007) – selenga trulling. Mongoolias ja Venemaal Selenga jõe jõgikonnas. Pikkus kuni 15 cm. Keha piklik, pea väike, ümara profiiliga. Taust helepruunist hallini. Kogu kehal tumedad täpid.Eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
Barbatula sturanyi (Steindachner, 1892) – ohridi trulling. Euroopas Ohridi järve vesikonnas ja Drini jõe ülemjooksul (Albaanias ja Makedoonias). Pikkus kuni 10 cm. Sarnaneb hariliku trullinguga (Barbatula barbatula), kuid keha on märksa lühem. Varem peetud hariliku trullingu alamliigiks. Peas väikesed mügarad. Selg hele- või tumepruun suurte tumedate laikudega. Küljed helepruunid, tumedad laigud väiksemade. Selja-, rinna- ja sabauimedel tumedad triibud. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
Barbatula tomiana (Ruzsky, 1920) – eestikeelse nimeta. Aasias, Venemaal. Varasemalt vaadeldud kui hariliku trullingu (Barbatula barbatula) alamliiki. Pikkus kuni 13,4 cm. Andmed vähesed.
Pilt puudub
Barbatula toni (Dybowski, 1869) – siberi trulling. Aasias kõikides jõgedes, mis voolavad Jäämerre ja Vaiksesse ookeani Obist Venemaal kuni Kollase jõeni Hiinas; puudub Sahhalinil. Varasemalt vaadeldud kui hariliku trullingu (Barbatula barbatula) alamliiki. Pikkus kuni 16 cm. Keha piklik, silinderjas. Hele- või tumepruun tumedate ähmaste laikudega. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla. Koeb kividele, taimedele, rontidele. Marja eest kannab hoolt isane.
Barbatula zetensis (Šorić, 2000) – zeta trulling. Montenegros Morača jõe jõgikonnas Skadari järve voolavates jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 6,6 cm. Keha piklik, silmad suured. Helepruunist hallini tumepruunide täppidega. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla.
August, 2019
Vaata lisaks:
Trullinglased (Nemacheilidae)Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)