Anemomeeter, riist, millega mõõdetakse tuule kiirust. Võib olla väga erineva ehituse ja töötamise põhimõttega. Kõige lihtsam on plaatanemomeeter – rippuv sile plaat, mis kaldub vastavalt tuule mõjule, tuule kiirus määratakse kaldenurga järgi. Ebatäpne nõrkade ja väga tugevate tuulte korral. Põhimõttelt sarnane on lennujaamades kasutatav tuulekott (tuulesokk), mille kaldenurga põhjal saab nö silma järgi määrata ka tuule tugevust.
Kaussanemomeeter koosneb kolmest või neljast poolkerakujulisest kausikesest, mida horisontaalne õhuvool liigutab võrdeliselt tuule kiirusega.
Tiivikanemomeeter koosneb tuule kiirust mõõtvast tiivikust ja tuule suunda määravast labast. On levinud ilmavaatlusjaamades, lennujaamades ning laevadel.
Termoanemomeeter kujutab endast ülipeenikest plaatinast või volframist lahtist traati, mida kuumutatakse elektrivoolu abil. Mida kiiremini õhk ümber traadi liigub, seda rohkem traat jahtub ja traadi temperatuuri järgi arvutatakse tuule kiiruse. Veel kasutatakse helianomomeetreid, mille töö põhineb tuule kiiruse mõjul helilainetele; toruanomeetreid, mis tuginevad tuulest tekitaud rõhumuutustele jm.
Jaanuar, 2019