Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Paaristraalimine

Traalpüügiviis, mille puhul traali veetakse kahe laevaga. Tagab traalnooda rõhtavatuse traallaudu kasutamata, sellega väheneb traalimisel veetakistus ja võrdse traalimiskiiruse juures on paaristraalimisel võimalik kasutada suuremaid traalnootasid kui samade laevadega üksikpüügil. Paaristraalimisel on võimalik püüda kala pindmistes veekihtides, sest väheneb laevamüra hirmutav mõju kaladele traalnooda sees. Samuti saab kergemini muuta traalnooda ava ja traalimissügavust. Paarimistraalimise puuduseks on suurem ajakulu traalnooda sisselaskmisel ja väljavõtmisel ning keerukus laevadega manööverdamisel.

Kahe vaieriga paaristraalimine evitati USA-a 1877. Nüüdisajal on kasutatavaim (Larseni) nelja vaieriga paaristraalimine (nn Larseni süsteem), mis juurutati 1948 Taanis. Seda kasutavad ka Eesti kalurid räime- ja kilupüügil Läänemerel. Traalnoot lastakse vette põhilaevalt kuni kaablite ja vaierite ühenduskohani, abilaev annab viskeliini abil oma ülemise vaieri põhilaevale, kus see ühendatakse traalnooda ühe külje kaablitega ning heidetakse merre. Abilaev võtab oma ülemise vaieri kuni kaabliteni uuesti pardale ja võtab alumise kaabli lahti. Mõlemad laevad ühendavad oma alumised kaablid ja vaierid, kinnitavad ühenduskohta pearaskuse ning alustavad vaierite sisselaskmist. Traalnoota välja võttes tehakse kõike vastupidises järjekorras. Mereviki

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Pelaagiline traalnoot
Pelaagiline kaksiktraalnoot
Traalpüük