Rannavöönd
Rannavöönd ehk randla, suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Randla moodustanud tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh pank-) ja kuhjerandlat (s. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse rannaks – see asub keskmise rannajoone ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel. Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks – see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – ⅓ tugevate lainete pikkusest. Ookeani rannikul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, Läänemeres ulatub see kohati 50 m sügavusele. Eesti rannikule on iseloomulik moreenrandla.
Detsember, 2018
Vaata lisaks:
RannakRannik