Rannik
Rannik, maismaa ja suure veekogu (mere, suure järve) siirdeala, mis hõlmab randla koos naabruses oleva maismaa (seda nimetatakse ka rannikumaaks) ja veealaga (seda nimetatakse ka rannikumereks) ning ranna lähedased saared. Ranniku tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestatuse järgi eristatakse peamiselt järgmisi rannikuid: fjordrannik, dalmaatsiarannik, skäärrannik, riasrannik, laguunrannik, limaanrannik, laherannik, araali rannik (tuuletekkeliste pinnavormide üleujutamisel moodustunud, tugevasti liigestunud rannajoon) ja õgurrannik (rannajoon enam-vähem sirge), mõnikord ka organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mangroov- ja korallrannikut. Tektoonilise liikumise järgi eristatakse kerke- (nt. Loode-Eestis) ja vajumisrannikut (nt Hollandis), geoloogiliste struktuuride (peamiselt kurdude pikitelje) ja rannajoone suuna vahekorra järgi piki-, põik- ja diagonaalrannikut. Suurem osa Eesti rannikut on laherannik, nt Lahemaa ja Saaremaa lõunarannik. Mereleksikon, 1996
Detsember, 2018
Vaata lisaks:
RiasrannikPadumere rannik
Dalmaatsiarannik
Limaanrannik
Deltarannik
Fjordrannik
Laidrannik
Rannavöönd
Skäärrannik