Kala viljakuse sümbolina

Kala viljakuse sümbolina. Kala sümboliseeris viljakust taassündi juba eelkristlikul ajal. Assüürias seostati kala viljakusjumalanna Atargatisega ja stiliseeritud kalajoonis ei sümboliseerinud eelkristlikus maailmas üksnes kala, vaid ka vagiinat. Nii polnud see aga üksnes Atargatisega, vaid enam-vähem kõigi nende jumalannadega, keda võib käsitelda paganliku Suure Emana. Seejuures on stiliseeritud kala tähistanud vagiina kõrval ka Kuud – kahte erinevat Kuu faasi üheskoos (vanakuu + noorkuu) – Kuu oli seotud Suure Jumalannaga nagu Päike oli seotud Jumalaga. Siiski ei seostatud kala üksnes Kuu, vaid ka Päikesega. Nii on usutud, et kui päeval kulges Päike taevalael päikesehobuse seljas, siis öösel läbis ta allilma veed kala turjal või kõhus. Mitmetes Euroopa riikides on tänaseni tavaks süüa kala talvisel pööripäeval (jõulud, aastavahetus), mis on olnud Päikese taassünni ajaks. Jätkuvalt kantakse kaasas (rahakotis) kala soomuseid – need toovad raha.

Kala seostamine viljakusega on olnud üleilmne: Brasiilias arvasid tupinamba neiud, et kalasöömine teeb rasedaks, soomlaste mütoloogias jäi aga Kalevatar kolme päikselise pojaga käima peale pärast lõhekala söömist. Selles valguses pole eestlaste lorisalmis “söö sibulat ja kala, siis …” miskit üllatavat peale selle, et seosed ulatuvad aastatuhandete taha ja üle ilmaruumi. Vanakreeka sõna delphos tähendas nii kala kui ka emakat. Ladinakeelse nimega vesica piscis (kala põis), tähistatakse geomeetrilist kujundit, mida müstitsismis on käsitletud ka viljakuse sümbolina, „kõiksuse emakana“.

Kalaga on seotud ka antiikjumalanna, kelle variatsioonideks olid Amphitrite või Aphrodite Salaca. Viimase järgijatele oli reede püha päev: nad sõid kala ning osalesid orgiates. Aphrodite Salaca nimest on inglise keelde tulnud sõna salacious, mis tähendab roppu, kiimalist jms. Reedel söödi kala ka skandinaavia jumalanna Freya auks, kelle nimest selle nädalapäeva nimetus tulenebki (inglise friday, saksa Freitag, norra Fredag). Vanas Roomas nimetati reedet dies veneris, seega Veenuse ehk armastuse päevaks. Ka kristlik kirik võttis üle veel suhteliselt hiljuti kehtinud traditsiooni süüa reedeti kala, kuid seda ei seostatud enam lihaliku armastuse, vaid hoopis paastumisega, kuna Kristus löödi risti just reedel.

Viljakuse sümboliteks on paiguti ka mõned konkreetsed kalaliigid: nt on angerjas Hiinas lihaliku armastuse sümbol; karpkala on peetud Itaalias armunute roaks ja Prantsusmaal arvatud teda tõstvat sugulist võimekust, Jaapanis sümboliseerib ta armastust ja sõprust. 

November, 2018

Vaata lisaks: