Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon(Northwest Atlantic Fisheries Organizatin, NAFO), asutati pärast majandustsoonide väljakuulutamist (1978) vastuvõetud Loode-Atlandi uue kalapüügikonventsiooni alusel, alustas tegevust 1. I 1979 ja võttis järk-järgult üle senise piirkondliku organisatsiooni (Rahvusvaheline Loode-Atlandi Kalapüügikomisjon) ülesanded ja vara. Korralisi istungjärke peetakse igal aastal. NAFOl on peanõukogu, kalapüügikomisjon, teaduslik nõukogu ja sekretariaat. NAFO on vanim kalandusorganisatsioon, mis reguleerib peamiselt avamere kalapüüki. Organisatsioonis on 12 osapoolt (Kanada, USA, Kuuba, Fääri saared ja Gröönimaa, EL, St Pierre ja Miquelon, Island, Norra, Venemaa, Ukraina, Jaapan ja Lõuna-Korea). Riike on aga rohkem, sest EL-i käsitletakse kui üht osapoolt. Eesti sai NAFO iseseisvaks liikmeks aastal 1992, Eestist pärit laevad aga püüdsid NAFO aladel juba 1970. aastatel. NAFO istungjärke on peetud ka Tallinnas (2005, 2018). Istungjärkude üheks ülesandeks on kvoodiotsuste langetamine olenevalt kalavarude seisundist; nt eradati Eesti kvootideks 2019. a 2400 t meriahvenat, 200 t ruska, 330 t süvalesta, 300 t raid ja 50 t pikklesta – krevetikvooti aga ei eraldatud, kuna varude halva seisukorra tõttu oli püük suletud. Varasemalt on Eesti olnud suurim krevetipüüdja Loode-Atlandil, nt 2005. a püüdsid 9 Eesti lipu all sõitat laeva kokku 12 900 t krevette.
Oktoober, 2018