Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
Rahvusvahelised organisatsioonid, mille liikmeteks on kõnealuses piirkonnas kalandushuve omavad riigid. Mõned neist haldavad kõiki kalavarusid, mida konkreetses piirkonnas leidub, kuid mõned keskenduvad just pika rändega liikidele (eelkõige tuun) suure geograafilise ala piires.
Organisatsioonid on avatud nii piirkonna riikidele (rannikuäärsed riigid), kui ka riikidele, kellel on asjaomased kalandushuvid. Mõnel piirkondlikul kalandusorganisatsioonil on ainult nõuandev roll, kuid enamusel neist on halduslik voli määrata püügimahu ja -koormuse piiranguid, sätestada tehnilisi meetmeid ja teostada kontrolli. ELi esindav Euroopa Komisjon osaleb aktiivselt kuues tuuni piirkondlikus kalandusorganisatsioonis ning üheteistkümnes muu kala kui tuuni piirkondlikus kalandusorganisatsioonis.
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mis haldavad pika rändega liike, peamiselt tuuni:
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT)
India ookeani Tuunikomisjon (IOTC)
Vaikse ookeani keskosa läänepiirkonna kalanduskomisjon (WCPFC)
Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC)
Rahvusvaheline delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping (AIDCP) (IATTCi sidusorganisatsioon)
Siniuim tuuni kaitse komisjon (CCSBT)
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mis haldavad kalavarusid geograafilise ala piires:
Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO)
Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO)
Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO)
India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (SIOFA)
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO)
Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon (CCAMLR)
Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM)
Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsioon (CCBSP)
EL osaleb ka kahes piirkondlikus kalandusorganisatsioonis, millel on ainult nõuandev roll:
Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC)
Kesk-Atlandi idaosa kalanduskomisjon (CECAF)
Oktoober, 2018