Lahtise rulli laotamissüsteem
Lahtise rulli laotamissüsteem, lahtise rulli osa, mille peamisteks komponentideks on rootor, look, loogavedru ja mähkija.
Rootor. Rootori silindriline osa pöörleb kerimise ajal pooliseeliku all, kaks vastastikku paiknevat “põske” ulatuvad aga kaugemale ning pöörlevad pooliseeliku kohal. “Põskedesse” on paigutatud loogavedru ning looga tagasiheite-mehhanism, tõukur – tavaliselt vedru ühte ja tõukur teise “põske”. Rootor valmistatakse kergmetallist (ka aerometallist) või süsinikplastist. Rootor pannakse pöörlema rulli korpuses paikneva hammasratastiku (reduktori) abil. Selleks tuuakse korpusest välja torujas võll, mis on ühenduses hammasratastikuga ning rootor kinnitatakse eesmutriga selle toruja võlli külge. Hammasratastik paneb pöörlema võlli ja koos võlliga hakkab pöörlema rootor. Toruja võlli seest väljub poolivarras – see ei pöörle võlliga kaasa, vaid “nõelub” edasi-tagasi sünkroonselt toru-võlli pöörlemiskiirusega ja tagab pooli liigutades nööri ühtlase laotumise poolile.
Rootor ja look koos loogaõlgade ja mähkijaga.
Look. Looga ainus ülesanne on kerimise alustamisel juhtida õngenöör kiiresti mähkijale. Look valmistatakse korrodeerumatust metallist, enamasti roostevabast terasest, eliitmudelidel titaanist. Look peab olema sedavõrd tugev, et juhuslikud löögid seda ei deformeeriks ja nii sile, et ei vigastaks õngenööri. Loogal on kaks põhiasendit: heiteasend ja kerimisasend. Tavapärastel rullidel tõstetakse look enne heidet heiteasendisse, haaratakse tamiil nimetissõrme alla, heidetakse ja hakatakse kerima. Kohe kerimise alguses liigub look heiteasendist kerimisandesse, “lukustab” õngenööri ja nöör libiseb piki looka mähkijale. Kerimise alustamisel on tuntav teatav vastupanu , mis tuleneb tõukuri rakendamiseks tarvilikust jõust. Osadel rullidel töötab tagasiheide väga kergelt, teiste puhul on aga vaja üsna tugevat, järsku vändalööki, et ületada nn surnud punkt. Tarviliku jõu suurus sõltub ka loogavedru tugevusest.
Loogavedru. Loogavedrust sõltub suurel määral kalastamise mugavus. Kui vedru on nõrk (või väsinud), jääb look nö poolde vinna ning kerimise alustamiseks tuleb seda käega tagant aidata. Veel hullem on asi siis, kui look ei püsi heite ajal heiteasendis, vaid liigub ise kerimisasendisse. Loogavedrul on rootoripõses kaks erinevat asendit. Kui look on kerimisasendis, on vedru vähem kokku surutud, väiksema pinge all. Looka heiteasendisse tõstes surume vedru kokku ning see paigutub nö ooteasendisse. Seejuures muutub vedru poolt loogaõlale (looga ja vedru vaheline detail) rakendatava jõu suund ning vedru hoiab looka heiteasendis. Et look jälle kerimisasendisse läheks, tuleb looka keerata sedavõrd, et taas muutuks loogaõlale rakenduva vedrujõu suund. Looka keerab just niipalju rootori teises põses paiknev tõukur – üsna lihtne ja teravmeelne mehaaniline süsteem. Kasutusel on kahte liiki vedrusid: ühed on spiraalsed (justkui pastapliiatsil), teised aga rullvedrud (nagu vanasti ukselukkudel). Algselt olid kõigil rullidel rullvedrud, kuid nüüdseks on saanud valdavaks spiraalvedrude kasutamine, kuna viimased on märksa töökindlamad.
Spiraalvedru rootoripõses
Mähkija. Väike, aga väga oluline rulliosa, mis paikneb looga ja loogaõla vahel. Selle kõige olulisemaks osaks on nõgusa välispinnaga rattake. Kerimise alguses juhib look õngenööri selle rattakese nõkku ning kogu keritav nöör kulgeb üle rattakese. Rattakeselt läheb õngenöör kerimisel poolile ning muudab seejuures ~90o võrra liikumissuunda. Mähkijale langeb kerimisel väga suur koormus, eriti kala väljatoomisel. Kõige lihtsamatel rullidel on mähkija jäik, mittepöörlev – sellise mähkija sööb ajapikku läbi ka ühekiuline, libe tamiil, märksa abrasiivsema mitmekiulise nööri jaoks ei sobi selline mähkija üldse. Juba vähegi parematel rullidel on mähkija pöörlev – liughõõrdumine rattakese asendub veerehõõrdumisega, kerimine kergeneb ja väheneb õngenööri hõõrdumine. Mähkija pöörleb kas puksi või kuullaagri abil. Kui tootja on mähkijasse kuullaagri pannud, ei jäta ta seda tooteteabes (kataloogis, üksikrulli prospektis jm) tavaliselt mainimata. Puksi olemasolust enamasti ei kõnelda.
Tootjad on välja töötanud ka mähkijaid, milledele nad on andnud kindla nime ja võtnud neile patendi. Sellised on näiteks Shimano Power Roller, Daiwa Twist Buster või D.A.M.-i Anti Twist System. Sellistele mähkijatele on antud ka õngenööri keerdumist vähendav toime: kui tavapäraste mähkijate nööriõnarus on nõgus, siis keerdumisvastaste mähkijate õnarus võib olla hoopis kooniline, astmeline või lisavaoga. Asja mõte on suunata õngenöör veelgi kindlamasse, kitsamasse alasse, kus selle läbilõige puutuks mähkija pinnaga kokku enam kui ühes punktis. See aitab mõnevõrra nööri keerdumist “välja võtta” ning rullipoolile jõuab nöör väiksemate keerdumispingetega.
Daiwa Twist-buster 2
Jõurullidel, mis on loodud suurte kalade väljatoomiseks, on mähkija läbimõõt suurem kui kiirusrullidel.
Oktoober, 2018
Vaata lisaks:
Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimineLahtise rulli pool
Lahtise rulli ehitus