Lahtise rulli pool
Lahtise rulli pool, haspelrulli osa, millele keritakse õngenöör.
Kuju. Pooli kuju määravad pooli läbimõõt, poolinõo sügavus ja pooli pikkus. Mida suurem on pooli läbimõõt, seda rohkem keritakse poolile nööri ühe vändapöördega. Samas on pooli läbimõõdust tulenev kerimiskiirus pöördvõrdeline rulli võimsusega. Pooli läbimõõt mõjutab ka heite pikkust ja nööri kulumist. Mida suurema läbimõõduga on pool, seda teravamad on nööri “murdenurgad” pooli esirandil ja alumisel ridvarõngal ning vastavalt suuremad neis punktides tekkivad hõõrdumised - sellest tulenevad lühemad heited ja nööri kiirem kulumine.
Eelmisel sajandil olid levinumad suhteliselt lühikesed ja sügavad poolid, mille puhul poolinõo pikkus oli enam-vähem võrdne pooli sügavusega. Selliste poolide puhul tekib nö sügavamalt tuleva nööri puhul poolirandil suur murdenurk, mis võtab osa heitejõust maha ja ei võimalda heita kergeid lante ilma lisaraskuseta. Madala ja pika nõoga poolil on nööri väiksem murdenurk pooli randil, millest tuleneb väiksem hõõrdumine ja pikem heide. Rullidel, mis on loodud eriti pikkade heidete jaoks, on just madala poolinõoga pikad poolid, nn Long Cast poolid, mis võeti kasutusele 1980-ndate teisel poolel. Pikkade poolide puhul kipub aga heitel kergemini nöörikeerdusid kaasa tulema. Selle vältimiseks antakse poolile niisuguse tüvikoonuse kuju, mille kitsam alus asub pooli randi juures. Tekkiv kallak pole suur, kuid on piisav, et tuntavalt vähendada nöörikeerude mahatulemist võimalust heitel.
Oluliseks teguriks on poolirandi kuju: mida ümaram rant on, seda ladusamalt jookseb nöör heite ajal poolilt maha, kuid seda kergemini tulevad kaasa ka “valed” nöörikeerud. On ümarama ja kandilisema randiga rullipoole – puudub üks, universaalne konfiguratsioon. Lühemate ja sügavamate poolide rant on reeglina ümaram, pikkadel ja madalatel järsem.
Mahutavus. Poolid on sageli suurema nöörimahutavusega kui tegelikuks kalastamiseks tarvis, ent tootjaile on otstarbekam valmistada rulle, mida saab kasutada nii püügiks väikestel jõgedel-järvedel kui ka suurtel meredel. Liiga mahukat rullipooli täidetakse püüginööri alla mähitava täitenööri või muuga (teip, vahtplast vms). Pooli “parajaks” tegemine on levinud kogu maailmas (inglise backing). Andmed pooli mahutavuse kohta märgib tootja reeglina pooli seelikule. Meetermõõdustiku kõrval on andmed toodud tihti ka inglaslikes ühikutes (Lb ja Yd).
Seelik. Pooli seelik on pooli alumine trumlikujuline osa, mis osaliselt katab pöörlevat rootoritrumlit. Seelik tuli rullipoolidele 20. saj 70-ndatel. Seeliku üheks ülesandeks on vähendada vee, liiva jms sattumist pooli ja rootori vahele; teine ülesanne on hoida ära õngenööri sattumine rootori ja pooli vahele, kus nöör mässib ennast kerimisel ümber peavõlli. Pooli seelikul paikneb sageli nööriküüs, millel on kaks funktsiooni. Esiteks on mugav panna nööri vaba ots küüne taha siis, kui me rulli ei kasuta, teiseks on tamiiliküüs kasutatav heitepikkuse piirajana.
Materjal ja viimistlus. Pool valmistatakse tavaliselt kergest metallist (alumiinium) või süsinikplastist. Uuemaks materjaliks on magneesiumit sisaldavat sulamid, nn aerometall. Etemaks peetakse metallpoole, eriti poleeritud pinnaga metallpoole. Tootjad rõhutavad eraldi seda, kui poolid on valmistatud külmvaltsimise teel ja ka viimistlemisel on kasutatud külmtöötlust, kuna külmvaltsimisel materjali tihedus suureneb ja see muutub tugevamaks. See määrab suurel määral ära poolirandi vastupidavuse võimalikele deformatsioonidele. Poolirant võib olla tehtud ka erimaterjalist, nt titaannitritist või titaaniga kaetud tsirkoonist (Shimano), mis on kümme korda tugevam roostevabast terasest. Grafiitpoolide rantidel võib esineda pressvormi jälgi, kaks pisikest sakki (seda just ebamäärase päritoluga rullidel).
Lukustus. Nüüdisrullid tehakse sellistena, et pool on hõlpsalt eemaldatav. Pooli esikülje keskel asub nupp, millele tuleb vajutada ja samaaegselt pooli rullist eemale tõmmata. Esipiduriga rullidel võib konstruktsioon olla ka selline, et pooli eemaldamiseks tuleb maha keerata piduri regulaator-liblikas, mis on ühtlasi pooli kinnitusmutriks.
Varupoolid. Korraliku rulli ostmisel saab sellega reeglina kaasa 1-3 rulli varupooli.Varupoolidele keritakse tavaliselt teistsuguse läbimõõduga või ka muust materjalist õngenöörid kui on põhipoolil – see võimaldab sama õngerulli kasutades kohandada või muuta operatiivselt püügiviisi.
Oktoober, 2018
Vaata lisaks:
Lahtise rulli laotamissüsteemLahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
Lahtise rulli ehitus