Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina), poolveeline imetaja hülglaste (Phocidae) sugukonna lonthüljeste (Mirounga) perekonnast. Inglise southern elephant seal; saksa Südlicher See-Elefant; prantsuse elephant de mer du sud; soome etelänmerinorsu; vene южный морской слон.
Levinud tsirkumpolaarselt Antarktikas ja Subantarktikas, peamiselt paakjää piirist põhja pool. Mõned kolooniad ka parasvöötmes (Argentiina, Falklandi saared). Varem ka Tasmaanias, St Helena saarel jm, kuid sealsed asurkonnad hävinesid 19. saj lõpuks üleküttimise tõttu.
Suurim hülglane: isased kuni 4,2-5,8 m (mõnindatel andmetel kuni 6,2-6,5 m) pikad, kaaluga 3-5 t; emased tunduvalt väiksemad (2,6-3 m, 400-900 kg), vastündinud kuni 127 cm ja 40-50 kg. Isaste eluiga kuni 20 a, emastel kuni 14 a. Lont on väiksem kui põhja-lonthülgel.
Põhitoiduks kalmaarid (kuni 75% toidust), vähemal määral kala ja krill. Sukeldub päevasel ajal kuni 400-700 m sügavusele. Pikima sukeldumisajana on fikseeritud 120 min ja suurima sügavusena 1250 m ja 2000 m. Suviste toitumisrännete ajal võib läbida kuni 4800 km pikkuse vahemaa.
Paaritumisaja alguseks moodustavad isased haaremi, milles on ~50 emast, harva 100-300. Lesilana eelistatakse liivaseid või kiviklibuseid randasid. Järglane tuleb ilmale septembris-novembris, emapiima saab 3-4 nädalat. 3 nädalaselt hakkab poeg karva vahetama: must karvkate asendub hõbehalliga. 3-5 päeval pärast hülgekutsika karvaajamise algust paaritub emane kas „haaremidaja“ või mõne haaremi ümbruses valvava isasega. Rannal viibib hüljes 2-3 suvekuud, ülejäänud aja elab meres. Toitumisrännete ajal võib lõuna-lonthülgeid kohata Lõuna-Aafrika (kuni Angoolani), Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Ameerika (Patagoonia) vetes, India ookeanis Mauritiuse vetes.
Liigi arvukuseks loetakse 670 000 – 800 000 isendit.
Tänapäeval on lõuna-lonthüljeste küttimine keelatuid.
September, 2018