Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pahlakilud
66. Pakrirootslaste elust
67. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
68. Preserv
69. Purjepaat
70. Pärnu Kalakombinaat
71. Remulaadkaste
72. Riimkilu (Platanichthys platana)
73. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
74. Sardiinid õlis
75. Soomkala
76. Soomuste mahavõtmine
77. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
78. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
79. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
80. Tallinna Kalandustehnikum
81. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
82. Tallinna kilud
83. Tallinna Merekolledž
84. Tartarkaste
85. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
86. Triivpüük
87. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
88. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
89. Töönduskalad
90. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
91. Veldre, Ivar
92. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
93. Virrakilud (Clupeoides)
94. Võrgukivid
95. Võrguparandus
96. Võrgupüük
97. Võrgusilm
98. Võrklaev

Lestapüük

Lestapüük, lesta ja kammelja püüdmine võrgu, nooda, mõrra või õngedega. Tähtsaimad püügialad on olnud Hiiumaa põhja- ja Saaremaa looderannikul, Sõrve ümbruses, Kuressaare lahes, Ruhnu lähistel ning Soome lahe ranniku lõunaosas kuni Toilani. Nt 1935 andis Saaremaa 56,9 ja Harjumaa 28,9% kogu Eesti lestatoodangust (438,9 t), mis moodustas 2,9% Eesti merekalatoodangust. Lesta püütakse peamiselt suvekuudel võrkude ja põhjanootadega (ka lestanoot, kammeljanoot, keernoot, nokk – selle konstrueerisid vene kalurid Paldiski ja Tallinna ümbruses 19. saj II poolel muti eeskujul), harvemini õngedega, uuemal ajal traalnoodaga. Lehtma rannas Hiiumaal on püütud ka mõrdadega. Lesta väljapüügi hindamisel on suuri erinevusi: Mereleksikonis(1996) on toodud, et Eestis tõusis 1970. aastaiks väljapüük 4000-6000 tonnini aastas, teose Fishes of Estonia (20013) põhjal aga püüti rekordsaak 2731 tonni 1965 a. Tänapäeval jäävad aastased väljapüügid vahemikku 200-400 t.


Lestapüük võrguga. Foto: Triin Saks / Käsmu Meremuuseum

Lestapüügil on Eestis oma koht ka huvikalastuses, seda peamiselt suve lõpuosas ja sügisel. Püük toimub enamasti tonkadega, õngesöödaks kasutatakse kilu- või räimetükke, viimasel ajal ka krevette. Kui püütakse merekaldalt, kasutatakse tonka heitmiseks reeglina pikki ritvu (üle 3 m) ning nende püstiseks püügilepanekuks torujaid ridvahoidjaid, mis torgatakse otsapidi kaldaliiva. Sageli püütakse lesta ka pimedal ajal, pärast päikeseloojangut. Tuntumad püügipaigad on Kõpu poolsaar Hiiumaal (Kalana ümbrus) ja Nõva mererannad (Peraküla). Perakülas on viimastel aastatel peetud ka kalafestivali „Nõva lest“, mille põhisündmuseks lestapüügivõistlus.


Lestapüük Peraküla rannas. Foto: Wikimedia Commons

September, 2018

Vaata lisaks:

Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
Võrgupüük
Pöördnoot
Lestavõrk