Kalaliim
Kalaliim(inglise isinglass; saksa Hausenblase, Fischleim; vene карлук,рыбий клей), kala kuivatatud ujupõitest, kuid ka kalanahast, -luudest jms saadav liimaine. Biokeemiliselt olemuselt peamiselt kollageen (~70%). Vanemates toiduretseptides on mõiste kalaliim sageli toodud želatiini tähenduses. Kalaliimi on kasutatud ammustest aegadest ja see oli universaalse liimainena laialdaselt tuntud 20. saj keskpaigani. Ajalooliselt on olnud hinnatuim beluuga (Huso huso) ujupõitest valmistatud liim, mida on kasutatud ja kasutatakse ka tänapäeval õlle- ja veinitootmises selitusainena: kalaliim seob endasse väikesed osised nagu pärmiseente rakud, kuaguleerunud proteiinid, humalakübemed jm. Tänapäeval valmistatakse kalaliimi valdavalt teiste kalade (nt tursa) töötlemisjääkidest (nahk, luud, põis jm).
Kalaliimi (kalaželatiini) kasutatakse jätkuvalt kulinaarias erinevate želeede, tarrendite, kisselide, kompvekite jne valmistamisel.
Liimimise puhul sobib kalaliim materjalidega, mille puhul vajatakse samaaegselt tugevust ja elastsust; mööbliehituses puiduspooni, furnituuri ja dekoratiivdetailide liimimiseks; muusikariistade (nt viiulite) valmistamisel; paberi, papi ja kangaste liimimisel jne. Tänaseni on kalaliim asendamatu vanade pärgamentide ja maalide konserveerilisel või restaureerimisel, nt lastakse kalaliimi süstla abil maali värvikihile tekkinud pragudesse, millega peatatakse värvi edasine pudenemine maali pinnalt.
Tinglikult võib jagada kalaliimid 3 rühma:
a) tuurlaste ujupõitest valmistatud liimid;
b) tavapärased kalaliimid, mis valmistatakse teistest (suurtest) kaladest ja milledes lisaks ujupõitele leiavad kasutamist ka kalade nahk, uimed ja kõhred;
c) kala-tisleriliimid, enimkasutatud liimid, mille puhul nende valmistamiseks kasutatakse ka nahka, soomuseid, kalapäid, kalaluid, siseorganeid jms.
Vaata lisaks:
ŽelatiinKarluk