Linné, Karl (23.05.1707 – 10.01.1778), rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Nimekujud: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Oma töödes kasutas nimekuju Carolus Linnaeus. Enamuse teadustöödest kirjutas ladina keeles.
Linné 1753. a
Õppis Lundi ja Uppsala ülikoolides. Viimases kohtus Peter Artediga; neist said sõbrad ja kaastöölised – koos hakkasid nad kriitiliselt üle vaatama eluslooduse süstemaatikat. 1732. a sooritas üksinda viiekuulise uurimisretke Lapimaale. Elas ja töötas mitu aastat Hollandis, kaitses seal väitekirja ja avaldas 1735. a teose „Systema Naturae" esimese trüki, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge, 1758. aastal ilmunud 10. väljaandes oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Varasemad paljusõnalised nimetused asendati kahesõnaliste liiginimetustega, kasutusele võeti binaarne nomenklatuur. Kirjeldas esimesena ka inimest kui liiki (Homo sapiens).
Alates 1941. a töötas kuni surmani Uppsala ülikoolis. Oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst. 1757 tõsteti aadliseisusse.
Tema auks on nimetatud asteroid ja Kuul asuv kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed.
"Systema Naturae" 10-nda väljaande tiitelleht
Aprill 2018