Coriolisi jõud
Coriolisi jõud ehk Coriolisi efekt, ilming, mis avaldub selles, et pöörlevas taustsüsteemis liikuvatele kehadele justkui mõjuks teatav jõud. Nähtus on saanud nime prantsuse matemaatiku-füüsiku Gaspard-Gustave de Coriolis'i (1792-1843) järgi.
Kui kanda kaardile Maa peal ühtlase kiirusega ja sirgjooneliselt liikuvate objektide trajektoorid, siis pole need kaardil sirgjooned, vaid kõverjooned. Maa pöörlemise tõttu kaldub objekt põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvatele objektidele Coriolisi jõud mõju ei avalda.
Mõju suureneb ekvaatorist pooluste suunas liikudes vastavalt valemile F=sin φ , kus φ on liikuva objekti laiuskraad. Coriolisi jõu saame valemist Fcor = 2*m*Ω*V*sinφ , kus m on liikuva keha mass (kg), V tema kiirus (m/s), Ω Maa nurkkiirus (rad/s) ning φ objekti paiknemise laiuskraad. (°). Maa nurkkiirus on konstant 0,000664926 rad/s.
Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus metereoloogias, ballistikas, satelliitide trajektooride arvutamisel jne. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. Samuti põhjustab see Maa poolustele lähematel aladel jõgede kallaste erinevat erosiooni, eriti meridiaanidega paralleelsetel või nende suhtes väikese nurga all voolavatel jõgedel.
Vahel väidetakse, et Coriolisi jõust oleneb ka see, mispidi pöörleb vannist äravoolav vesi. Selle jaoks Coriolisi jõud siiski väga väike; et see määraks vannivee äravoolamise suuna, peab vann olema ideaalse kujuga, vesi täielikult seisev jms – Coriolisi efekt ilmneks üksnes väga hoolika laboratoorse vannikatse puhul. Coriolisi jõud pääseb reaalselt mõjule alles väga suurtes ja pikaajalistes süsteemides.
Vaata lisaks:
Pealisvee sukeldumineSüvaveekerge
Baeri-Babinet' seadus
Ekmani spiraal