Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral), teoreetiline joonis sellest, kuidas erinevad veekihid hakkavad horisontaalsuunas liikuma erinevas suunas ja erineva kiirusega, kui tuul puhub püsivalt üle piisavalt sügava ja suure veekogu. Nähtus on nime saanud rootsi okeanograafi Vagn Walfrid Ekmani järgi. Pinnahoovuste kõrvalekallet täheldas esimesena Fridtjof Nansen oma Frami ekspeditsiooni ajal (1893–1896).
Ekmani spiraal tekib Coriolisi jõu tõttu, mis kallutab põhjapoolkeral liikuvad kehad nende esialgsest liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasemale). Kui püsiv tuul puhub põhjapoolkeral üle küllalt suure ookeanipinna, tekib pindmine veevool, mis tuule mõjul kogub üha kiirust, kuid Coriolisi jõu tõttu ei liigu otse, vaid kaldub paremale. Veepinnast sügavamale minnes väheneb tuulest saadud jõud ning veevool kaldub algasendist (pindmistest veekihtidest) järjest paremale, kuni veealune vool on vastupidine pinnapealsele veevoolu suunale. Seda sügavust, kus veevool on vastupidine veepinnal puhuva tuule suunaga, nimetatakse Ekmani sügavuseks.