Otsingu tulemused:
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev
Kaaviari ajaloost
Kaaviari ajaloost
- Arheoloogiliste leidude põhjal arvatakse, et foiniiklased võtsid konserveeritud kaaviari merereisidele kaasa juba 2400 eKr.
- Aristoteles kirjeldab antiikseid pidusid, milledel musta kalamarja toodi pidulauale triumfimarsi helide saatel.
- Aristotelese õpilase Aleksander Suure sõjaväes kasutati konserveeritud musta kalamarja proviandina.
- Vanakreeka käsikirjades III sajandist eKr kirjeldatakse kaaviari kreeklaste poolt armastatud maiuspalana. Seda toodi Aleksandriasse Musta mere äärest. Roomlased võtsid kreeklaste kaaviariarmastuse üle, kuid rooma impeeriumi hääbumisel vajus Euroopas unustusse ka must kalamari. Unustus kestis kuni XIV sajandini.
- Sõna “kaaviar” vanim kirjalik kasutamine on teada aastast 1240 ja see pärineb Kuldordu valitseja Batu-khaani kantseleist.
- XVI sajandil nimetasid tuurakala ja musta kalamarja oma teostes prantsuse ja itaalia kirjanikud – Rabelais, Cervantes, loodusteadlane Pierre Belon. Tuura püüti tollal Doonaust, Aasovi ja Mustast merest, kuid kalamarja söömisesse suhtuti siis Euroopas kui võõrapärasse veidrusesse.
- Beluuga pole elanud üksnes Kaspias: 16. sajandil püüti teda ka Itaalias Po jõest ning toiduks kasutati ka beluuga marja. 1753. a puhkes Itaalias Paavstiriigi ja Veneetsia Vabariigi vahel diplomaatiline sõda tuurapüügi õiguse pärast Po jõel, mis oli nende riikide piirijõeks. Tuurasid püüti Po’st kuni 1972. aastani.
- Juhan Julma (Ivan IV) ajal oli tsaari pidusöökidel pearoaks moonipiimas keedetud must kalamari. Õukonna jaoks püüti 1500 tuura aastas.
- Peeter I lasi oma saadikutel viia musta kalamarja Louis XV-le, kuid prantsuse kuningale see ei maitsenud ja ta sülitas selle välja.
- XIX sajandi alguses pakuti USA restoranides vahel kaaviari tasuta – et see oli soolane ja tekitas janu, tellisid sööjad seetõttu rohkem õlut. 1873 aastal hakati kaaviari eksportima USAst Euroopasse, naela kaaviari hinnaks oli 1$. Kui puhkes kaaviaribuum, hakati USAst Euroopasse toodud kalamarja jälle tagasi USAsse viima, kuid siis juba “vene kaaviarina”.
- XX saj alguses puhkes kaaviaribuum suurel määral tänu Azerbaidžaanist Pariisi emigreerunud vendadele Petrosjanidele, kes tõid kalamarja Bakuust. Musta kalamarja söömine, mille juurde tuli juua šampanjat, sai kõrgseltskonnas moeasjaks. Kaubamärk “Petrossjan Paris” on tuntud veel tänapäevalgi, see hõlmab delikatessikauplusi ja restorane Euroopas ning USAs.
- 1950-ndate Nõukode Liidus müüdi kaaviari toidukauplustes ja seda õhutati ostma plakatitega “Must kalamari on kasulik ja maitsev”. 1970-ndateks oli must kalamari tavapoodidest kadunud, küll aga sai seda “nomenklatuuri” erikauplustest. Tollase parteijuhi L.I. Brežnevi kohta liikus lühianekdoot: “Musta kalamarja rohke söömine põhjustab kulmude kokkukasvamist ja hääldusraskusi.” Levinud oli ka lugu mehest, kes valmistas ise musta kalamarja – selleks noppis ta kiludelt peast silmad.
- Maailma kalleimaks kaaviariks peetakse Iraanis turustatavat kaaviarisortiAlmas. See saadakse beluugadelt, kes on üle 100 aasta vanad ja see must kalamari on peaaegu valget värvi. Kilohind on ligi 30 000 $ ja delikatessi turustatakse kullast toosides
Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016
Märts 2018