Vähinatt

Vähinatt, vahend jõevähkide püüdmiseks. Kuni 50 cm läbimõõduga söödastatav tõstevõrk. Ehitus on lihtne: traadist võrule kinnitatakse tugev võrgulina. See võib olla traatvõrule kinnitatud pingutatult või ka kotjalt nagu kahval. Võru külge seotakse kolm tõstenööri, et natt oleks väljatõstmisel horisontaalses asendis, need omakorda ühendatakse pikema tõstenööriga, mis kinnitatakse nataridva tippu. Nataritva ja natta üldse kasutatakse enamasti püügil oja või jõe kaldalt. Põhimõtteliselt võib natta küll kasutada ka kaldast kaugemal, kui kinnitada natanööri otsa väike ujuvpoi, kuid sellisel püügil on mugavam ja praktilisem kasutada vähimõrda – natt on mõeldud ikkagi peamiselt püügiks kaldalt. Natavõrgu keskele seotakse nööri või traadi abil sööt, nt kala (särg, nurg vms). Vahel on nata keskele kinnitatud ka läikiv plekitükk, et sööt paremini välja paistaks ja oleks kindlamalt selle külge kinnitatav. Kui natad on söödastatud, lastakse nad kaldalt vette. Korraga on lubatud püügile asetada kuni 5 natta ühe püügiõigust omava inimese kohta. Pärast mõningast ootamist (umbes pool tundi) minnakse tavaliselt natta üle vaatama. Selleks tõstetakse natt veest välja. Sööda ümber kogunenud vähid korjatakse sealt ära, tarvidusel pannakse natale uus sööt ja natt asetatakse tagasi püügile. Erinevalt vähipüügist vähimõrraga tuleb vähinatta regulaarselt kontrollida, sest kui vähid on sööda ära söönud või minema viinud, lahkuvad nad natalt. Pärast püüki tuleb natad päikese käes korralikult kuivatada (2-3 tundi), et võimalikke vähihaigusi nattadega teistesse veekogudesse kanduks.

 

"Kotiga" vähinatt

Märts 2018

Vaata lisaks:

Kurnpüünised
Jõevähi püük
Vähimõrd