Jõevähi püük

Jõevähi püük. Tänapäeval (2018. a) kehtivad jõevähi püüdmisel ajalised, paikkondlikud, ja suuruselised piirangud. Eelkõige peab püüdjal olema omandatud püügiõigus, nö vastav kalastuskaart, mille saab hankida kas interneti vahendusel või ka Keskkonnaameti kontoritest. Vähipüük on lubatud Eestis üksnes augustikuus. Maakondade kaupa on püügilubade arv piiratud, ühele isikule väljastatakse piirarvu piires luba püügiks kuni viie vähimõrraga või viie vähinataga kuni kolmeks ööpäevaks. Vähipüük muul moel, nt käsitsi ojast korjates, on keelatud. Kehtib alammõõt: 11 cm (otsaorgi pipust kuni laka lõpuni). Püüda lubatud mõõduliste vähkide arv ei ole piiratud. Pärast püügi lõppu on kalastuskaardi omanikul kohustus esitada 5 päeva jooksul andmed püügi tulemuste kohta.

Vähipüük leiab aset öösiti, kuna jõevähk on aktiivne pimedal ajal. Mõrrad või natad söödastatakse ja lastakse vette, seejärel käiakse neid aeg-ajalt üle vaatamas ja võetakse tabatud vähid püünistest välja. Vähipüük on tänapäeval peamiselt traditsiooniline ja seltskondlik tegevus, millel äriline mõõde enamasti puudub.

Märts 2018

Vaata lisaks:

Vähimõrd
Vähinatt
Jõevähk (Astacus astacus)