Jõevähk pärimuses. Kreutzwaldi poolt on kirja pandud muinasjutt vägevast vähist ja ahnest naisest, variatsioon rahvusvahelisest muinasjututüübist, milles tabatud kuldkala või vähk täidab vabakslaskmise eest püüdja soove, mis osutuvad piirituiks. Autentsemas eesti pärimuses ei ole vähk nii vägev tegelane, vaid pigem kehvapoolne vennike.
Vähk olnud enne ilus suur loom, nii ilus ja suur nagu lammas. Kord taevaisa käind maa peal loomi vaatamas, pole vähki kohe näinud, küsinud siis: "Kus vana vend vähk on?" Vähk vastand nii ninatargalt: "Kas sul on silmad persses, et sa ei näe?" Selle peale kohe vähk muutunud väikseks inetuks loomaks ja hakand tagaspidi taganema, taganenud nii kaua kui läinud jõkke, ja ta silmad jäidki tahaotsa(Märjamaa, 1936).
Kunagistest kõnekäändudest kumab läbi, et vähki ei hinnatud just kõrgelt. Teades, et ka lutsust ei peetud suuremat, saavad selgema tähenduse ütlemised nagu Saab, mis saab, - kas luts või vähk (Iisaku) või Parem üks luts kui kaks vähka(Maarja-Magdaleena). Vähi kehvusele viitavad ka ütlemised nagu Võta sa peopesast karvu vai vähä sällast villu(Rõuge) või Koh majah hiirel nälg, sääl vähk naarap säina all(Vastseliina).
Sõna ‘vähk’ (kohati ka nt ‘vähi’) võib eesti keeles olla seotud sõnaga ‘vähe’, mille tähenduseks on olnud ka ’väike’ - vähist toekamat kõhutäidet ei saa. Küll aga kasutati rahvameditsiinis nn vähikivi: Kui prügi silma läheb, siis pandakse vähikivi (vähi pää seest välja võetud kivi, temal on teine külg ümmargune ja teisel küljel lohk, auk sees) silma, see toob prügi välja (Torma, 1907).
Vähk on andnud ainet mõistatuste esitamiseks:seitse paari härgi, aga kõik künnavad tagaspidi; rätsep jões, käärid käes;olen imeline mees, luud mul pääl ja liha sees, eluase ikka vees; kes surnult ilusam kui elavalt jm.
Veebruar 2018