Haugisöömisest Sabanejevi raamatus

L. Sabanejevi kultusraamatus (Сабанеев Л.П. Рыбы России. Жизнь и ловля (ужение) наших пресноводных рыб. M., 1875.) leidub mõningaid väiteid haugi kui toidukala kohta, milledesse tuleks siiski suhtuda mõningase umbusuga:

Roomlased suhtusid haugisse põlgusega, seevastu inglased pidasid keskajal haugi kõige maitsvamaks kalaks ja ta oli kõigist teistest kaladest kallim.

Eriti peavad haugist lugu juudid ning viimase paarikümne aasta jooksul (umbes 1870-1890. a; toimetaja märkus) on selle hind kõvasti üles läinud nagu Moskvas nii kõikjal, kuhu juudid on elama asunud. Venemaa ainsa juudivaba alana nimetab Sabanejev Doni oblastit, ja see on tema sõnul ka ainuke piirkond, kus haugi peetakse rüvedaks ja kellegi poolt toiduks ei kasutata. Kasakad viskavat haugi vette tagasi seepärast, et haugil on pea nagu maol ja ta sööb konnasid.

Kõige maitsvamaks peetakse noort jõehaugi, kes on püütud vahetult enne kudemist, kusjuures niisakalu eelistatakse marjakaladele.

Küpsel haugimarjal polevat mitmetes Venemaa paikades, nt Volga alamjooksul, aga ka kogu Lääne-Euroopas mitte üksnes lahtistav toime, vaid see olevat ka küllaltki mürgine. Saksamaal valitsevat veendumus, et isegi kudemise ajal tapetud haugi liha, sööduna suures koguses, põhjustab kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, peapööritust ja kõhulahtisust.

Haugi sapist saadakse väga head kollakas-pruuni värvi, samuti kasutatakse sappi koolikute ravimisel.

Veebruar 2018

Vaata lisaks:

Haug toidukalana
Haug pärimuses
Haug - legendaarsed suurhaugid
Harilik haug, haug (Esox lucius)