Föön
Föön, kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul. Selle tekitab õhurõhkude vahe mäeaheliku tuulepealse nõlva kõrgrõhuala ning tuulealuse nõlva madalrõhuala vahel. Vastu mäeahelikku puhuv tuul lükkab õhu üles, see paisub ja jahtub, kuna õhurõhk on kõrgemal madalam. Õhk jahtub umbes 10 kraadi võrra kilomeetri kohta. Osa õhus sisalduvast niiskusest kondenseerub ja sajab alla. Mida kõrgemale õhk tõuseb, seda kuivemaks see muutub. Ületades mäeharja, hakkab õhk vastasnõlva madalama õhurõhu tõttu laskuma ja kuivdiabaatiliselt soojenema, kuna õhu suhteline niiskus on langenud väga madalale. Laskudes soojeneb õhk palju kiiremini, kui ta tõustes jahenes. Seetõttu on õhk mägede tuulealusel nõlval märgatavalt soojem kui samal kõrgusel tuulepealsel küljel. Vahe on seda suurem, mida kõrgemad on mäed. Mägede tuulealustel nõlvadel tekib tugev, puhanguline, soe ja kuiv tuul.
Föön võib õhutemperatuuri tõsta mõne tunni jooksul 30 kraadi võrra tõsta, USA-s Surmaorus isegi mõne minuti jooksul 20 kraadi. Alpide föön võib esile kutsuda torme tuule kiirusega 150 km/h, mis kahjustavad hooneid ja metsa. Alpide põhjaküljel kaasneb fööniga kuivuse tõttu väga hea nähtavus. Föön võib kõrvaldada ka lume. See ei tulene üksnes õhu soojusest, vaid ka kuivusest.
Föön soodustab inimestel südame- ja vereringehaiguste avaldumist. Paljudel inimestel tekivad peavalud, iiveldus, kiire väsimine, ärrituvus ja agressiivsus. Föönide piirkonnas esineb sagedamini enesetappe.
Föönil on maailma eri piirkondades ka erinevaid nimetusi nagu austrul Rumeenia Karpaatide, chanduy Mehhikos, chinook USAs Kaljumägedes, diablo San Francisco lahe piirkonnas, hamsin (araabia k) või sharav (heebrea k) Lähis-Idas, puelche Andides Lõuna-Tchiilis, zonda Argentinas jm.
Detsember 2017Vaata lisaks:
TuulMistraal
Boora
Siroko
Katabaatiline tuul