Harilik kefaal, ka meriärn (Mugil cephalus)
Harilik kefaal, ka meriärn (Mugil cephalus) on liik kefaalide (Mugil) perekonnast kefaallaste (Mugilidae) sugukonnast. Inglise flathead grey mullet, striped mullet (USA-s), black mullet, bully mullet, sea mullet jm; saksa Gerwöhnliche Meeräsche, Großkopfmeeräsche ,Flachkopf-Meeräsche, Harder;prantsuse mulet cabot, müsaro, testu; hispaania pardete, galupe, lisa pardete, mule, muxo; portugali cambiro, olhal, tainha; itaalia cefalo, muggine; araabia bouri, biah, gawafa jm; heebrea kifon gdol hazoch; kreeka kefalos, mpaha; pärsia kafal; türgi haskefal, topan kefal; bulgaaria morski keffal; norra multe; soome juovakeltti; vene лобан, черная кефаль.
Harilik kefaal elab Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ameerika vetes, samuti Okeaania saarte ümbruses ning teda võib pidada üheks laiemalt levinud merekalaks üldse. Nii mere-, riim- kui ka magevees. Sugukonna suurim esindaja. Kasvab kuni 1 m pikkuseks (tavapikkus kuni 50 cm) ja 6,7 kg raskuseks. Eluiga kuni 16 a.
Keha piklik, silinderjas, kaks teineteisest kaugel paiknevat seiljauime, eesmises 4 ogakiirt. Pea lame, suu väike ja väljasopistuv. Silma katab enamasti rasvalaug, ülalõug ulatub silma alla. Rinnauimedel tume laik, nende “kaenaldes” suured soomused.
Parvekala. Toitub zooplanktonist ja detriidist. Koeb merevees.
Aastane väljapüük sellel sajandil vahemikus 85 000 kuni 165 000 tonni. Suurimaks püüdjaks on Hiina, järgnevad Korea ja Venetsueela.
Viljeldakse ka kalakasvatustes, aastane toodang üle 12 000 tonni (2014). Suurimaks kasvatajaks Egiptus.
Hinnatud toidukala. Turustatakse värskelt, külmutatult, soolatult, suitsutatult. Vahemeremaades on klassikaliseks toiduks tema soolatud, kuivatatud ja pressitud mari (itaalia k bottarga). Kasutatakse ka hiina meditsiinis.
