Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)

Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi merikogerlaste (Sparidae) sugukonna perekonnast merikogred (Sparus). Ainus liik oma perekonnas.

[Inglise gilthead seabream, gilthead, silver seabream; saksa Dorade, Goldbrasse, Goldkopf; prantsuse dorade royale; kreeka tsipoura; itaalia aurata, banicella, canina, orata jm; portugali dourada, doirado; hispaania dorada; türgi cipura, cupra; araabia aura, danees, denis, dorade, gerraf, kgag; soome kultaotsa-ahven; vene дорада, аурата]



"Keha ovaalne, kõrge, lõugadel 4-6 esileulatuvat teravat hammast ja ridadena purihambalaadsed hambad. /---/ Hõbehall, silmade vahel kuldne vööt, lõpusekaane taganurgas suur tume laik. /---/ Rannikuvööndis liivasel ja meriheinaga põhjal, ka riimvees. Sööb kalu, selgrootuid, veetaimi. Isane muudab sugu. Koeb X-XII."1

"Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elab kuld-merikoger e. doraado /---/, kes satub mõnikord ka Musta merre. Ta on üsna suur kala, võib kasvada 50 cm pikkuseks. Doraado on sagedane merega ühendatud limaanides ja soolajärvedes. Vanas Roomas hinnati doraadode liha kõrgelt, mistõttu neid hoiti ja toideti soolase veega tiikides ja basseinides. Veneetsias hoiti neid niiviisi veel XIX saj. lõpus. A. Brehmi sõnade järgi lihvisid Malta juveliirid doraado kihvu, lastes neid siis müügile mao hammaste nime all, millel arvati olevat maagilised omadused."2

FishBase's toodud suurima pikkusena 70 cm (tavapikkus 35 cm), suurima kaaluna 17,2 kg (enamasti kuni 2,5 kg), pikima elueana 11 a.

Töönduslik väljapüük aastas 6000-9500 tonni (vahemikus 2000-2012. a). Peamisteks püüdjateks on Itaalia, Tuneesia ja Türgi.

Kalakasvatustes hakati doraadot viljelema 1990-ndate alguses ning saak on pidevalt kasvanud: 2012. a oli saagiks 159 730 tonni. Suurimad kasvatajad on Kreeka, Türgi ja Hispaania. 

Vahemeremaades on kuld-merikoger laialdaselt kasutatav toidukala.
Viimastel aastatel on hakatud kuld-merikokre turustama ka Eestis ning oma maitseomadustelt on see kalaliik pälvinud kalasõpradelt vaid kiidusõnu. 


Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Sparus aurata FishBase's (september, 2014)
September, 2014

Vaata lisaks:

Merikogerlased (Sparidae)