Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Atlandi pelamiid (Sarda sarda)

Atlandi pelamiid (Sarda sarda) on ahvenaliste seltsi makrelllaste (Scombridae) sugukonda ja pelamiidide (Sarda) perekonda kuuluv  kalaliik.

[Inglise atlantic bonito, pelamid; saksa Pelamide; prantsuse bonite à dos rayé; kreeka palamida, doriki, koini jm; itaalia paamia, palamida, paramira jm; portugali bonito, cavala, sarda, serra jm; hispaania bonito del Atlantico; soome sarda; vene пеламида атлантическая]



Esimese seljauime eesosa rinnauime aluse kohal (20-22 ogakiirt); rinnauimed lühikesed (23-26 pehmet kiirt), rindmikuturvisest tagapool paiknevad kehal soomused. Küljejoon lainjas. Ülapool terassinine, külje keskjoonest kõrgemal mitu pikka vööti. Harilikult rannavööndis, koeb mais-juunis (Vahemeres).1

"Atlandi pelamiid /---/ elutseb Ameerika, Aafrika ja Euroopa rannikul (tungib põhjas kuni Inglismaa ja Lõuna-Norrani), ta esineb ka Vahemeres ja Mustas meres. See anchoovistest, sardiinidest, makrellidest ja stauriididest toituv röövkala on väga ablas — ühes maos võib leiduda kuni 75 6—10 cm pikkust anchoovist.
Pelamiid tuleb kevadel Vahemerest Musta merre toituma ja kudema, sügisel lahkub enamik Bosporuse väina kaudu soojadesse vetesse, kuid osa isendeid jääb talvituma. /---/ Musta merre siirduva pealmiidi arvukus muutub tunduvalt ja korrapäratult. /---/ Kolmeaastaselt, kui kala saab suguküpseks, kaalub ta 2,5—3 kg.
/---/
Pelamiidide liha on maitsev, küllalt rasvane (Musta mere pelamiidil koguneb sügiseks lihastesse kuni 10—12% rasva) ja seda kasutatakse suitsutatult või konserveeritult."2

Fishbase's suurim pikkus 91,4 cm (tavapärane 50 cm), suurim kaal 11 kg, pikim eluiga 5 a.

Väljapüük 2000-2012 a vahemikus 20 000- 83 000 tonni aastas. Suurim püüdja on Türgi, järgnevad Maroko, Holland jt.

Huvikalastajad tabavad pelamiidi kaaskalana trollingupüügil tuune püüdes.

Pelamiid on populaarne toidukala ka Vahemere-maades. Väiksemaid kalu (alla 1 kg) enamasti grillitakse steikidena, suurematest valmistatakse lakerda't - see on türgipärane kalaroog, mille puhul kala (makrell, tuun, pelamiid) tükeldatakse, soolatakse ning marineeritakse enne söömist sibula, sidrunimahla ja oliiviõliga. Hispaanias ja Alzheerias valmistatakse pelamiidist escabeche´t, mis kujutab enesest praetud kala marineerimist äädika või sidrunimahla, sibula jt maitseainetega. Samuti valmistatakse pelamiidist konserve.
Küpsetatud pelamiidi serveeritakse ka külmana.

Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Sarda sarda Fishbase's (August, 2014)
Atlantic bonito Wikipedias (inglise)
August, 2014

Vaata lisaks:

Pelamiidid (Sarda)
Lakerda (türgipärane soolakala)