Otsingu tulemused:
1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius) on kalaliik karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast teibid (Leuciscus).Kõige viimase ajani on tõugjat käsitletud kuuluvana perekonda tõugjad (Aspius) ning tema teadusnimeks olnud Aspius aspius. Sellise nime all on ta ka teabeteostes "Eesti mageveekalad"1 (2001), "Fisches of Estonia"2 (2003) ja "Euroopa kalad"3 (2006). Nüüd loetakse tõugjas kuuluvaks perekonda teibid ja tema teadusnimeks on Leuciscus aspius (nimekuju Aspius aspius käsitletakse sünonüümina).
Kui enne kuulus perekonda Aspius 2 kalaliiki, siis uuemates käsitlustes kuulub sellesse üksainus liik tigrise tõugjas (Aspius vorax).
[Inglise asp; saksa Rapfen, Schied; prantsuse aspe; hispaania aspio; leedu salatis; läti salate; poola bolen; rootsi asp; norra asp; soome toutain; taani asp; vene жерех]
Eestis ka taudjas, taugjas, tõudas, tõudjas, tõvves.
Kirjeldus
Keha saledam kui säinal ja turval. Suu suur, otsseisune, kuigi alalõug ulatub ülalõuast pisut ettepoole. Kõik uimed teravate otstega, sabauim suure väljalõikega, pärakuuim nõgusa välisservaga. Neeluhambad kahes reas.
Selg hallikassinisest tumeroheliseni, küljed hõbedased, vanematel kollakad, kõht valge.
Selja- ja sabauim enamasti tumehallid, teised uimed punaka varjundiga.
Silmad hõbedased või kollakad.
Isastel kudemisajal peas ja kehal valkjas helmeskate.
Loendatavad põhitunnused: seljauimes hargnemata kiiri 3-4 ja hargnenud kiiri 8–10, rinnauimes hargnemata kiiri 1 ja hargnenud kiiri 14–20; kõhuuimes hargnemata kiiri 2 ja hargnenud kiiri 8–9; pärakuuimes hargnemata kiiri 2-4 ja hargnenud kiiri 12-15; neeluhambad: 3.5–5.3; lõpusepiisid 8–14; soomusvalem 65 11-12/4-6 76 [piki küljejoont 65–76 soomust; ülevalpool küljejoont 11-12 rida soomuseid, allpool 4-6 rida soomuseid.]
Levik
Tõugjas elab Kesk-Euroopa sisevetes (peamiselt jõgedes Alpidest põhja poole ja Prantsusmaast ida poole Uurali ja Emba jõgedeni). Põhjasuunas ulatub levila Lõuna-Norra, -Rootsi ja -Soomeni ning Laadoga järveni. Samuti elab tõugjas Kaspia ja Araali valglates.
Eestis vähearvukalt põhiliselt Peipsi valgla jõgedes ja suuremates järvedes (Peipsis, Võrtsjärves), samuti Koiva lisajões Mustjões (Võrumaal), võib kohata ka madala soolsusega merelahtedes.
Eluviis
Noorelt parvekala, vanemad hoiduvad väikestesse rühmadesse, päris vanad ja suured on üksikult omaette. Toitumisajal eelistab olla kaldast eemal veepinna lähedal. Talvitub sügavates kohtades üsna passiivses olekus.
Sigimine
Saab suguküpseks üsna hilja ja suurena: Eestis emased põhiliselt 5-7-aastaselt (L 49-64 cm), isased keskmiselt aasta nooremalt (43-59 cm). Osa suguküpseid tõugjaid ilmselt ei koe igal aastal.
Väikeses Emajões (Valgamaal) koeb tavaliselt aprilli teisel poolel või mai algul üsna suured (läbimõõduga 1,5-1,7 mm) kahvatukollased marjaterad liivasele-kruusasele põhjale. Absoluutne viljakus enamasti 100 000-400 000 marjatera, suhteline viljakus meie karpkalalaste seas üks madalamaid – vaid 70-100 marjatera.
Vastsed koorudes 7-9 mm pikkused (L).
Toitumine
Esimese eluaasta jooksul põhitoiduks zooplankton, hiljem väikesed kalad. Zoobentos toiduna ebaoluline.
Tõugjas on Eesti karpkalalastest ainuke röövkala. Neel suhteliselt kitsas, seepärast saakloomad väikesed, valdavalt alla 14 cm (L).
Erinevalt meie teistest röövkaladest on tõugjal neeluhambad, millega purustab saakkala naha ja pindmised lihaskoed, seetõttu ta seedib toidu palju kiiremini kui meie teised röövkalad, kes neelavad saagi enam-vähem tervelt alla. See tõstab tõugja toitumise efektiivsust, võimaldades tal kiiresti kasvada, kuigi ta toitumisaeg kestab Eestis vaid maist oktoobrini, seega märksa vähem kui meie kalade valdaval enamikul.
Tõugjal on tähelepanuväärne jahivõte: ta lööb sabaga tugevasti vastu vett ning tekitab valju platsatuse - selliselt uimastab ta pisikesi kalu, nt viidikaid.
Kasv ja vanus
Meie looduslikes vetes elavatest karpkalalastest kõige kiirema kasvuga (kui mitte arvestada Eestis põhiliselt tiigikalana tuntud karpkala): aastaste pikkus (L) harilikult 8,5-9,5 cm ja kaal 4-6,5 g, kolmeaastased 31-33 cm ja 210-280 g, viieaastased 46-48 cm ja 800-1000 g, seitsmeaastased 57-61 cm ja 1,6-2 kg, kümneaastased 70-75 cm ja 3,4-4,3 kg. Isased kasvavad emastega võrdselt, mõnikord isegi neist pisut kiiremini.
Suuruserekord Eestis: 5,7 kg (l 69 cm, 13 aastat; Võrtsjärv).
Maailmarekord: 14,2 kg (T¹ehhoslovakkia, 1916).
Väljapüük
Kogupüük aastas umbes 1000 tonni. Suurimad püüdjad Kasahstan, Venemaa ja Usbekistan. Venemaal (nt Volgal) populaarne spordikala.
Eestis oli veel 1980-ndail aastail vähetähtis töönduskala, ent üsna populaarne spordikala, keda püüti kuni paar tonni aastas.
1992. aastast kehtib täielik püügikeeld, mis varude paranedes ilmselt leevendub, asendudes jällegi püügipiirangutega. Huvikalastajad tabavad tõugjat muid kalu püüdes suhteliselt sageli, peamiselt Emajões.
Liha keskmise kvaliteediga: rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 90-120.
Allikad:
1 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
2 Fishes of Estonia. Tallinn, 2003
3 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Leuciscus aspius FishBase's (juuli 2014)
Genus Aspius FishBase,s (juuli 2014)
Juuli, 2014
Vaata lisaks:
Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)Teiblased (Leuciscinae)
Teibid (Leuciscus)