Otsingu tulemused:
1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)
Hõbekoger (Carassius gibelio)
Hõbekoger, ka harilik hõbekoger (Carassius gibelio) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna päriskarpkalalaste(Cyprininae) alamsugukonna perekonnast kogred (Carassius)[inglise - giebel carp, prussian carp; saksa - Silberkarausche, Giebel; kreeka - petalouda; leedu - sidabrinis karosas; läti - sudrabkarūsa; poola - kara¶ srebrzysty; rootsi – silverruda; soome – hopearuutana; taani – sølvkaruds; vene - серебряный карась]
Aleksei Turovski joonistus/Eesti mageveekalad
Varasemalt käsitleti harilikku hõbekokre kui hõbekogre (Carassius auratus) alamliiki Carassius auratus gibelio, eristamaks teda hiina hõbekogrest (Carassius auratus auratus)1,2. Tänapäeval peetakse neid iseseisvateks liikideks: hõbekoger (Carassius gibelio) ning kuldkala (Carassius auratus).
Kirjeldus
Hõbekogre kehakuju varieerub sõltuvalt elupaigast väga suurtes piirides, kuid enamasti on ta madalama kehaga kui koger. Tavaliselt külgedelt tugevalt lamendunud ja näeb seetõttu välja suhteliselt saledana. Neil ei esine kokredele omast „küürakust“ ning keha pikkus-kõrgussuhe jääb enamasti 1/3 ja 1/2 vahele.
Värvus varieerub suhteliselt laias ulatuses. Enamasti hõbehallikates toonides kalade seljad võivad olla värvunud kuni rohekashalli toonini. Saba- ja seljauimed on ülejäänud uimedest oluliselt tumedamalt.
Selja- ja pärakuuime eesosas 10-16 hambaga pikk ja tugev ogakiir, mille eesmine serv on selgelt jämesaagjas. Seljauime välisserv nõgus või sirge, sabauime väljalõige üsna suur. Soomused suured, karedavõitu. Suu on otsseisune ja poised puuduvad.
Eristamistunnuseks on ka see, et hõbekogre soomuste tagaserv on kaarjas, mitte sirge nagu harilikul kogrel. Eristada kogrest aitab ka see, et hõbekogrel on tugevalt pigmenteerunud (tume kuni mustjas) kõhukelme. Samuti on hõbekogre sool väga pikk ning see ületab tema keha pikkuse kuni viis korda.
Levik
Ürgkodu tõenäoliselt Ida-Aasias, sealt levinud põhiliselt inimese kaasabil lääne poole Kesk-Euroopani. Viidud ka Austraaliasse.
Eestisse (Tallinna lähedale tiikidesse, Maardu ja Kahala järvedesse Harjumaal) toodi aastail 1948-1949. Neis järvedes kodunes (hakkas kudema), hiljem tehti palju (valdavalt edutuid) asustamiskatseid mujale. Praegu annab järelkasvu kümmekonnas Eesti mandriosa järves (peale eelmainitute veel Võrtsjärves, Mehikoorma Umbjärves Tartumaal, Ruusmäe järves Võrumaal jm.), neis kõigis elab ka koger. Hõbekokre leidub ka mõnes meie suuremas jões, samuti rannikumeres, eeskätt Liivi lahes. Osades väiksemates merelahtedes (Jausa, Haapsalu-Tagalaht, Saunja laht jt) on muutunud hõbekoger üheks domineerivaks kalaliigiks, kes oma suureneva arvukusega mõjutab oluliselt kohaliku elustikku.
Sigimine
Eestis emased suguküpsed arvatavasti 3-5-aastaselt (L 19-26 cm), isased pisut nooremalt (15-19 cm).
Erandlikult kaks sigimistüüpi.
Üks tüüp: on olemas nii emased kui isased. Levinud hõbekogre ürgkodus, mujal üsna harva. Eestis on mõlemad sugupooled Jalase järves (Raplamaal), kus hõbekoger ongi ainuke kalaliik, samuti on vähe isaseid (umbes 6%) Kahala järves.
Teine tüüp ehk nn. günogeneetiline sigimine: on ainult emased hõbekogred, kes koevad teiste lähedaste kalaliikide (peamiselt kogre ja linaski) isastega. Sel juhul isase seemneraku tuum ei ühine munaraku (marjatera) tuumaga, vaid ainult stimuleerib munaraku arengut. Selle tulemusel kooruvad hõbekogre marjast ainult emased. See sigimistüüp on meil ja mujal, kuhu hõbekoger on asustatud, valdav.
Kudemisaeg ja koelmud enam-vähem samad mis kogrel. Arvatavasti kaks marjaportsjonit.
Toitumine
On kogrest märksa suurem planktonitarbija. Põhitoiduks enamasti siiski põhjaloomastik. Vahel sööb ka taimtoitu ja detriiti.
Kasv
Seniseil andmeil kasvab Eestis kogrest kaks-kolm korda kiiremini: aastased enamasti 5-6 cm pikkused (L) ja kaaluvad 1,5-3 g, kolmeaastased 17-18 cm ja 75-100 g, viieaastased 26-28 cm ja 300-400 g, seitsmeaastased 31-33 cm ja 550-700 g, kümneaastased 38-41 cm ja 1,1-1,4 kg.
Suuruserekord Eestis: 2,055 kg, L 42 cm (Emajõgi, aprill 2000, püüdis Olavi Akkermann käsiõngega).
Piirsuuruseks arvatakse olevat 45 cm (L) ja 3 kg.
Püük ja kasutamine
Piiratud leviku ja väikese arvukuse tõttu Eestis töönduslikult ebaoluline.
Spordikalana üsna hinnatud.
Liha keskmise kvaliteediga, ei jää kogre omale alla.
Loodusest püütakse hõbekokre maailmas vaid vähesel määral, küll aga viljeldakse teda üsna rohkelt kalakasvatustes, peamiselt Hiinas, kuid toodetavad kogused on pandud kokku hariliku kogre kasvatamise andmetega.
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 2979
2 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Leili Järv. Hõbekoger. Ajakiri Kalastaja nr 43
Carassius gibelio FishBase's (juuni, 2014)
Juuni, 2014
Vaata lisaks:
Kuldkala (Carassius auratus)Koger (Carassius carassius)
Kogred (Carassius)