Kalapeedia Otsing Kaastöö

[inglise - goldfish; saksa - Goldfisch; prantsuse - cyprin doré, poisson rouge; jaapani - kin-buna, nigoro-buna; kreeka - chrysopsaro; rootsi – guldfisk; soome – kultakala; taani – guldfisk, sølvkaruds; vene - серебряный карась]

Varasemalt käsitleti liiki Carassius auratus kui hõbekokre, kellel on vähemalt 2 alamliiki: harilik hõbekoger (Carassius auratus gibelio) ja hiina hõbekoger (Carassius auratus auratus)^1,2. Tänapäeval peetakse neid iseseisvateks liikideks: hõbekoger (Carassius gibelio) ning kuldkala (Carassius auratus), kuid andmebaasides on jätkuvalt lahknevusi. Nii on Wikipedia erikeelsetes artiklites praegu (juuni, 2014) esitatud kuldkala valdavalt kui Carassius auratus auratus, teatmikus Euroopa kalad³ aga on Carassius auratus toodud hõbekogre nime all. On ka käsitlusi, mille kohaselt kuldkala on hõbekogre (Carassius gibelio) vormiks - Carassius gibelio forma auratus (nt saksakeelne Wikipedia arikkel⁴).

Erinevused taksonoomilistes määratlustes tulenevad sellest, et hõbekogre ja kuldkala levik on mõjutatud aastatuhandete jooksul inimtegevusest nii suurel määral, et algseid looduslikke levilaid ja kalade algvorme on väga keeruline tuvastada. Nii leiamegi samaaegselt käsitlusi, mille puhul kuldkala ja hõbekogre puhul on tegemist sama liigi (Carassius auratuse või Carassius gibelio) alamliikide või vormidega ja käsitlusi, milledes neid vaadeldakse iseseisvate liikidena. 

Kuldkala on tuntud esmajoones ilukalana, kellest on aastasadade vältel aretatud sadakond erinevat tõugu (nt loorsabad, komeedid, teleskoopkalad, lõvipeakalad jne). Levinuim värvus on kuldpunakas. Loodusse lastuna muutub kuldkala mõne põlvkonna jooksul taas hõbedaseks.

"Kuldkala aretati hõbekogrest Hiinas peaaegu tuhat aastat tagasi, X-XII sajandil. XVI sajandil viidi ta Jaapanisse. Pikaajalise aretustööga on Hiinas ja Jaapanis saadud terve rida imekauneid kuldkala vorme. 1611. a. jõudsid kuldkalad Portugali, XVII sajandi lõpul Venemaale, 1728. a. Inglismaale.

/---/

Komeedil on väga pikk sabauim, mis ületab mõnikord 3—4 korda kehapikkuse. Mõnedel kaladel on pikenenud ka rinna- ja kõhuuimed. Värvus võib olla erakordselt varieeruv. Hiinas hinnatakse eriti kõrgelt hõbedase keha ja erepunase või sudrunkollase sabauimega kalu.

Lehviksaba on lühikese, kuid kahekordsete hõlmadega sabauimadega kala.

Shubunkinil on suhteliselt lühike keha ja pikk ühekorsete hõlmadega sabauim. Hinnatakse just läbipaistvate soomustega ("soomusteta") ja nn. sitsikirjusid (sinise, musta, kollase ja valge värvuse kombinatsioonid) kalu.

Loorsaba paistab silma väga pika, läbipaistva (nagu loor) kahekordse sabauimega. Mõnikord on ka seljauim kahekordne. Loorsaba kehaproportsioonide kohta kehtivad kindlad nõuded: neil peab olema lühike ja ümar keha, lühike pea, keha ja uimede mõõtmete täpne vahekord.

Lõvipeal ja orandal on pea kaetud käsnja kihiga. Väikesed köbrukesed on pea peal ka pompoonil, eriti sõõrmete ümbruses.

Teleskoobid erinevad isekeskis mitmesuguse kuju ja suurusega (kuni 5 cm) teleskoobitaoliste pungis silmade ja ka silmatelgede suuna poolest. Moskvas on juba ammust ajast populaarne sametmust teleskoop. Taevasilmal (tähelugejal) on kerajas keha ning ümmargused ülespoole suunatud punksilmad. Seljauim puudub. Põissilmal on kummalgi pool pead suured poolkerakujulised puhetised, mille ülaosas asuvad silmad.

Tuleb märkida, et peaaegu kõik kuldkalatõud (välja arvatud loorsaba) on aretatud basseinides. Seepärast tuleb neid ka pealtpoolt vaadata. Kuldkalad saavad suguküpseks aastaselt. Nad sigivad tavaliselt kevadel. Sel ajal tekib isastel kaladel lõpusekaanele pulmarüü nn. helmeskatte (valged köbrukesed) näol.

Kuldkalad elavad kaua, kuni 35—40 aastat."¹

Põissilm

Teleskoop

Jaapanis kasutatakse Biwa järves elavat endeemset kuldkala alamliiki Carassius auratus grandoculis ajalooliselt põneva funazushi ehk hapukogre valmistamiseks. Alamliik kannab Jaapanis nime nigoro-buna.

Allikad:

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 2979

² E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001

³ P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

⁴ Godlfisch Wikipedias (saksa)
Goldfish Wikipedias (inglise)

Kuldkala Vikipeedias (eesti)
Carassius auratus FishBase's (juuni,2014)

Juuni, 2014