Otsingu tulemused:

1. Aardla järv (Ardla järv)
2. Aasovi meri
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
6. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
7. Ahvenalised (Perciformes)
8. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alasjärv (Piipse järv)
11. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
12. Allikjärv [Järv Kurtna järvestikus]
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Araabia kogerparrak (Carasobarbus apoensis)
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Belaja (Kama)
18. Besuugo kalanimena
19. Besuugod (Pagellus)
20. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
21. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
22. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
23. Eesti järvede loend
24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
25. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
26. Elistvere järv (Kuru järv)
27. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
28. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
29. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
30. Funazushi ehk jaapani hapukoger
31. Geosmiin
32. Hallutsinogeensed kalad
33. Hammasahvenad (Dentex)
34. Hanija järv
35. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
36. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
37. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
38. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
39. Harterti kogerparrak (Carasobarbus harterti)
40. Hernes õngesöödana
41. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
42. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
43. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
44. Hurmi järv (Külajärv)
45. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
46. Hõbekoger (Carassius gibelio)
47. Idakogred (Carassioides)
48. Immaku järv (Immakjärv)
49. Imsi järv
50. Iraani kogerparrak (Carasobarbus sublimus)
51. Jaanuse järv (Pikkjärv)
52. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
53. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
54. Jeemeni kogerparrak (Carasobarbus exulatus)
55. Juusa järv (Kuningajärv)
56. Jõemõisa-Kaiu järvestik
57. Järaniku järv
58. Järise järv
59. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
60. Järveotsa järv (Turvaste Järveotsa järv, Järvetsa järv, Järvatsi järv)
61. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
62. Järvi järvestik
63. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
64. Kaarmise järv (Karmise järv)
65. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
66. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
67. Kahala järv
68. Kahrila järv
69. Kaiavere järv
70. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
71. Kaiu järv
72. Kalakasvatus
73. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
74. Kallõtõ järv (Kallete järv)
75. Kalmatjärv (Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv)
76. Karijärv
77. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
78. Karsna järv
79. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
80. Karula järv (Uue-Võidu järv)
81. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
82. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
83. Kauru järv
84. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
85. Kernu järv (Kõrveküla Kernu järv, Kõrveküla järv)
86. Kihli karjääri järved
87. Kiidjärv
88. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
89. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
90. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
91. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
92. Kiruvere järv
93. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
94. Kivijärv (Holvandi Kivijärv)
95. Klooga järv
96. Koger (Carassius carassius)
97. Kogerparrakad (Carasobarbus)
98. Kogred (Carassius)
99. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
100. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
101. Kollane kogerparrak (Carasobarbus luteus)
102. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
103. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
104. Koosa järv
105. Kosswigi kogerparrak (Carasobarbus kosswigi)
106. Krappid (Pomoxis)
107. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
108. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
109. Kuldkala (Carassius auratus)
110. Kuldvöötahvenad (Boops)
111. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
112. Kuningvere järv
113. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
114. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
115. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
116. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
117. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
118. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
119. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
120. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
121. Käravete järv (Käravete paisjärv)
122. Käsmu järv
123. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
124. Köstrijärv (Köstrejärv)
125. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
126. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
127. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
128. Laanemaa järv
129. Lahepera järv (Lahe järv)
130. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
131. Lasa järv [Koorküla järvestik]
132. Lavassaare järv
133. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
134. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
135. Leivast õngesöödad
136. Liivaku järv (Liivakandi järv)
137. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
138. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
139. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
140. Lindjärv (Tudre järv, Tudra järv)
141. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
142. Lohja järv
143. Loosu järv
144. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
145. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
146. Maroko kogerparrak (Carasobarbus fritschii)
147. Merikogerlased (Sparidae)
148. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
149. Moulouya kogerparrak (Carasobarbus moulouyensis)
150. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
151. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
152. Murati järv
153. Must krappi (Pomoxis nigromaculatus)
154. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
155. Mustjärv (Timo Mustjärv, Partsi Mustjärv, Metsavahi järv)
156. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
157. Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)
158. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
159. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
160. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
161. Mähuste järv (Mäuste järv, Meeguste järv)
162. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
163. Mätasjärv (Kurtna Mätasjärv)
164. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
165. Narva veehoidla elustikust
166. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
167. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
168. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
169. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
170. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
171. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
172. Nisumass
173. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
174. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
175. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
176. Nüpli järv
177. Odrakruup
178. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
179. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
180. Orontese kogerparrak (Carasobarbus chantrei)
181. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
182. Pagrused (Pagrus)
183. Paidra järv
184. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
185. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
186. Palojärv (Lutsu Palojärv)
187. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
188. Palujüri järv (Palojüri järv)
189. Pangodi järv
190. Pardkalalased (Barbinae)
191. Parika järv
192. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
193. Paunküla veehoidla
194. Peipsi alamvesikond
195. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
196. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
197. Pikkjärv (Järvi Pikkjärv, Järvi Pikajärv, Pühameeste Pikkjärv)
198. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
199. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
200. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
201. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
202. Pilkuse järv
203. Pille järv
204. Porkuni järv
205. Porkuni järved
206. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
207. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
208. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
209. Pulli järv (Pullijärv)
210. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
211. Purgatsi järv
212. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
213. Päidla järvestik
214. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
215. Päidre järv (Tagametsa järv)
216. Pärnjärv (Järvi Pärnjärv, Järvi järv, Suur Järvi järv)
217. Päästjärv (Perajärv)
218. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
219. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
220. Rae järv
221. Raigastvere järv
222. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
223. Ratva järv (Arvila järv)
224. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
225. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
226. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
227. Ruhijärv (Ruhja järv)
228. Ruhnu
229. Ruila järv (Ruiljärv, Kernu Mädajärv)
230. Rummu järv
231. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
232. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
233. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
234. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
235. Saka järv (Soka järv)
236. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
237. Sarise järv (Saarise järv)
238. Saunja laht
239. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
240. Sinijärv (Endla Sinijärv)
241. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
242. Soitsjärv
243. Soomkala
244. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
245. Suur pagrus (Pagrus major)
246. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
247. Suur Saarjärv
248. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
249. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
250. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
251. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
252. Särgjärv (Järvi Särgjärv, Järvi järv, Väike Järvi järv)
253. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
254. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
255. Tamula järv (Tamla järv)
256. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
257. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
258. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
259. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
260. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
261. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
262. Tõhela järv
263. Tõlinõmme järv (Telinõmme järv, Humala järv)
264. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
265. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
266. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
267. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
268. Uhtjärv (Uhtijärv)
269. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
270. Uljaste järved ja oos
271. Umbjärv (Rõhu Umbjärv, Rehujärv)
272. Und
273. Vagula järv
274. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
275. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
276. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
277. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
278. Vaskna järv
279. Veisjärv (Veisejärv)
280. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
281. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
282. Viira järv
283. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
284. Viitna järved
285. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
286. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
287. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
288. Vissuvere järv (Tuulisilla järv, Tulisilla järv)
289. Võngjärv
290. Vähimõrd
291. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
292. Väike Linajärv (Tooma Väike Linajärv, Tooma Linajärved, Linajärved, Prilljärved, Akna järv) [Endla järvestik]
293. Väike Nihujärv [Koorküla järvestik]
294. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
295. Väike-Nõuni järv
296. Väike-Toatse järv (Väikejärv, Väike Toatse järv)
297. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
298. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
299. Väätsa paisjärv
300. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
301. Ähijärv (Ahijärv)
302. Äntu järved
303. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Koger (Carassius carassius)

Koger, ka harilik koger, kuldkoger (Carassius carassiuson kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna päriskarpkalalaste (Cyprininae) alamsugukonna perekonnast kogred (Carassius)

[inglise - crucian carp, english carp, golden carp; prantsuse - cyprin, carache, carassin, carouche, gibele, meule; saksa - Bauernkarpfen, Karausche, Giebel, Krus jm; kreeka - koutsouras; itaalia - carassuo; jaapani - funa; leedu - paprastasis karosas; läti - karūsa; poola - karas; rootsi – ruda; soome – ruutana; taani – karuds; vene - обыкновенный карась]

Eesti keeles kaasnimedena ka: karus, kogri, koks, mudak, mudakoger, porikala, ruus


Koger. A. Turovski joonistus (Eesti mageveekalad)

Kirjeldus 
Keha kõrge, matsakas, külgedelt lamenenud. Suu otsseisune, neeluhambad ühes reas. Selja- ja pärakuuime eesosas paljuhambuline ogakiir. Seljauime välisserv kumer, sabauime väljalõige väike. Soomused suured, siledad. 
Selg tume, hallikasrohelisest pruunikasroheliseni, küljed rohekaskollased pronksi- või vasekarva helgiga, kõht valkjas. Seljauim rohekashall, sabauim punakashall, paarisuimed ja pärakuuim kollakaspunakad. Noortel sabauime alusel tume laik.
Metsa- ja soojärvedes elavad kääbuskasvulised mudakogred on üsna madala kehaga, sageli üleni tumedad, mõnikord peaaegu mustad.
Loendatavaid tunnuseid: Seljauimes  3-4 ogakiirt ja 15-21 pehmet kiirt, rinnauimes 1-2 ogakiirt ja 12-17 pehmet kiirt, kõhuuimes 1-2 ogakiirt ja 6-9 pehmet kiirt, pärakuuimes I2-3 ogakiirt ja 5-8 pehment kiirt; lõpusepiisid 23-34; soomusvalem  29  6-8/5-7  36.

Levik, eluviis 
Alglevila Ida-Euroopast Siberini (Kolõma jõeni). Kesk- ja Lääne-Euroopasse laialdaselt asustatud levila, kuid levila on katkendlik. Viljeldakse ka kalakasvandustes.
Eestis elab ligemale 250-s järves ja veerandsajas aeglases vooluga jões. Hapnikunappust väga hästi taluva kalana võib asustada selliseid metsa- ja soojärvi, kus teised kalaliigid ei saa elada. Seal kujunevad reeglina välja kääbuskasvulised kogrepopulatsioonid.
Kokre tabatakse ka Väinamerest.

Koger hoidub veekogu põhja ning on paikse eluviisiga. Armastab mudast põhja ja rohket veetaimestikku. Talvitub sügavamates kohtades talveune taolises seisundis.

Sigimine
Eestis emastel suguküpsus enamasti 4-5-aastaselt (L 17-19 cm), isastel reeglina aasta nooremalt (12-15 cm). Kudemine enam-vähem samal ajal ja samades kohtades, kus linaskil (harilikult juuni algusest 17-18 ºC juures kuni augusti keskpaigani, koelmuteks taimestikurikkad kohad). Mari väljutatakse harilikult rohkem kui kolme portsjonina.
Küpsed marjaterad heleoranzhid, üsna väikesed (läbimõõduga 1,1-1,2 mm), arvukad: absoluutne viljakus tavaliselt 60 000 270 000 marjatera, suhteline viljakus 200-250 marjatera. 
Haudeaeg reeglina kõigest 3-4 ööpäeva. Kooruvad vastsed 5-6 mm pikkused (L), rohkem arenenud kui linaski omad, vajades vaid kuni paaripäevast kosumisaega. Toitu otsivad vastsed tegutsevad väikestes parvedes, kuid maimud ja suuremad kogred eelistavad olla üksikult omaette.

Toitumine
Noorjärkude põhitoiduks tavapäraselt zooplankton, mis asendub põhjaloomastikuga. Kohati sööb üsna rohkesti detriiti. Talvel paastub.

Kasv ja vanus 
Kasvutempo Eestis teiste kaladega võrreldes aeglasevõitu: aastased enamasti 4,4-5,6 cm pikkused (L) ja 1-2,5 g raskused, kolmeaastased 11-12 cm ja 20-30 g, viieaastased 18-19 cm ja 100-140 g, seitsmeaastased 22-24 cm ja 200-300 g, kümneaastased 27-30 cm ja 470-650 g, viieteistaastased 33-35 cm ja 0,9-1,2 kg. See käib niiöelda normaalse kogre kohta. Kääbuslik mudakoger kasvab tavaliselt kümmekond korda aeglasemalt ja saab vaid 15-17 cm pikkuseks. 
Emaste kasvutempo ja eluiga ületavad isaste oma.

Suuruserekord Eestis: 2,2 kg, L 41 cm, emane (Mäuste järv Harjumaal, püüdis Meelis Kütt harpuuniga mais 2000). Maailmarekordid: 4,9 kg, L 64 cm, umbes 20 aastat (Soome, 1944).
FishBase's toodud suurima pikkusena 64 cm, suurima massina 3,0 kg ja pikima elueana 10 a.

Püük ja kasutamine
Tööndusliku püügikalana on kogre osatähtsus Eestis väike, kuid see pole tingitud kokrede vähesusest, vaid madalast nõudlusest, kuivõrd toidukaladena pole kokri Eestis õieti omaks võetud, põhjuseks tõenäoliselt kokrede sagedane mudalõhn ja -maitse.  mõnedes niinimetatud kogrejärvedes võib olla kohaliku tähtsusega. Kogusaak Eestis mõne tonni ümber aastas.  
Spordikalana on koger hinnatud kõrgemalt, sest suuremate kokrede püüdmine on õngitsejale elamuslik tegevus. Väiksemaid kokri kasutavad huvikalastajad sageli elussöödana haugipüügil, sest kogred on söödakaladena teistest liikidest vastupidavamad ja maitsevad röövkaladele hästi.

"Kuigi meie veekogud on asustatud enamjaolt just väiksemate ja keskmiste kokrede poolt, leidub ka niisuguseid, kust on võimalik tabada korralikku trofeekokre. Kogemuste põhjal võib öelda, et üldiselt elutsevad madalas vees väiksemad kalad, kopsakamad poisid aga satuvad õnge otsa enamasti hoopiski 2–3 meetrises, harva ka sügavamas vees. Mõistagi ei pea kokre püüdma vaid sisevetes – ka meie rannikuveed on selle kala poolest rikkad. Nii rikkad, et Pärnu kandi kalurid suisa vihkavad seda kalaliiki – tulu temast on minimaalne või lausa olematu, aga tööd põhjustab võrkudesse jäänuna palju. Lisaks Uulu kanalile püütakse suurt merekokre aina enam Pirita ja Jägala jõest, kus saadakse vägagi tõsiseltvõetavaid eksemplare. Mais-juunis kohtab seda kala tihti koos roosärjega pea igas väikseimaski sadamabasseinis, kust nende püük ujukiõngega võib ulatuda kümnete kilodeni päevas. Tihti kihavad sellest kalast ka Saaremaa ja Hiiumaa sadamad (näiteks Lehtma), kanalid (Orjaku, Laisma) ja madalama veega lahed. Ka näiteks Haapsalu Tagalahes pole kilone koger mingi erandlik nähtus ja vahel võib päeva jooksul neid käsi-, topsi- või põhjaõnge otsa sattuda õige mitu."1


Foto: Kaido Pern/Kalale.ee. Koger kaaluga 1,9 kg.

Aastane töönduslik kogupüük maailmas aastatel 2000-2010 vahemikus 4045-6308 tonni.  Suurimateks püüdjateks on Kasahstan ja Jaapan.
Hoopis suurem ja pidevalt kasvav on kalakasvatustest tulev aastatoodang: 1 202 411 tonnilt 2000. aastal 2 451 844 tonnini 2012. a. Lõviosa sellest kasvatatakse Hiinas. Tõsi, tõenäoliselt moodustavad väga olulise osa nuumkokredest hoopiski (hiina) hõbekogred (Carassius auratus auratus, inglise k Asiatic Goldfish).

Kogre liha on kvaliteedinäitajate poolest keskpärane (rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 80-105), ent üsna maitsev.

Poola köögist pärineb kokrede küpsetamine/hautamine hapukoores (karasie w smietanie), mis võib aga algselt olla päritud juudi köögist.
Vene köögis on eripäraseks kogreroaks borštš kokredega (Борщ с карасями)

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 1979
1 Harri Nurk. Koger, meie lapsepõlve kala. Ajakiri Kalastaja nr 61 
Carassius carassius FishBase's (juuni, 2014)
Crucian carp Wikipedias (inglise)
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Kuldkala (Carassius auratus)
Hõbekoger (Carassius gibelio)
Kogred (Carassius)