Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Karpkalast kulinaarselt

Karpkala on maailmas enim kasvatatav kala — aastatoodang ületab 3 miljonit tonni. Lõviosa sellest kogusest (üle 70%) kasvatatakse ning süüakse Hiinas ja Kagu-Aasias.

Keskaegses Euroopas eeldasid kristlikud usunõuded aastas kuni 150 päeva paastumist, mil ei võinud süüa liha, küll aga tohtis süüa kala. Karpkalade kasvatamisele tiikides aitas kaasa ka varasel keskajal toimunud kliima soojenemine. Karpkalade kasvatamiseks kasutati veskitiike, kuid hakati rajama ka spetsiaalseid kalatiike.

Karpkala on jätkuvalt populaarne roog Saksamaal, Austrias, Tshehhis, Slovakkias, Poolas. Traditsiooniliselt süüakse karpkala jõulude ja ka aastavahetuse ajal, Tshehhis on kohati tavaks tuua jõuludeks tingimata koju elus karpkala ning hoida teda enne küpsetamist mitu päeva veevannis. Komme on sedavõrd jõuline, et karpkala tuuakse koju ka siis, kui temast rooga ei valmistata - pärast jõulupühi lastakse karpkala tagasi veekokku.

Vana komme on ka karpkala soomuste võtmine ja kandmine oma kukrus - sellest usutakse uuel aastal tulevat edukust rahaasjades.

Levinud on pärimus, et karpkala söömiseks sobivad need kuud, mille nimes sisaldub r-täht, seega aeg septembrist aprillini.

Jõulu-karpkala
Karpkala hoidmine enne jõulusid mõne päeva jooksul elusana puhta veega vannis on kulinaarselt tarvilik selleks, et kahandada tiigi-karpkaladele omast mudamaitset- ja lõhna.

Lõuna-Saksamaal, Tshehhis, Slovakkias ja Ungaris söödi peamiselt praetud karpkala:  kala tükeldati, tükid paneeriti jahuga ning seejärel praeti rohkes rasvas. Juurde võeti kartulisalatit, kurgisalatit, sidruniviile, keedukartulit ja/või remoulade-kastet (õli, veiniäädikas või sidrunimahl, munakollane, sinep ja maitsestajaiks veel petersell, kapparid, marineeritud kurk jms).
Tshehhis kuulub jõuluroogade hulka ka paksem supp, mis keedetakse kala peast, luudest ja uimedest.

Frangi karpkala tehti nii, et karpkala lõigati koos pea ja uimedega pikuti pooleks, kalapooled paneeriti ja praeti (friteeriti) sügavas pannis rohke rasvaga - nii muutusid ka uimed krõmpsuks ja söödavaks.

Põhja-Saksamaal on olnud tavaks valmistada jõuludeks sinist karpkala. See valmistusviis tugineb mitmete kalaliikide (lisaks karpkalala nt angerjas, linask, forell) nahka katva limakihi omadusele muutuda kuumutamisel helesiniseks. Sinist karpkala valmistatakse hästi värskest kalast, kelle limakiht pole õhuga pikalt kokku puutunud; ka üritatakse kala puhastada nii, et limakihti võimalikult vähe kahjustada. Kala keedetakse kergelt soolases vees või veeaurus, Veele lisatakse ka maitsetaimi ning natuke äädikat, mis aitab sinisel värvusel paremini tekkida. Juurde pakutakse enamasti peterselliga keedukartuleid ja mädarõikakastet.

Klassikaliseks roaks on ka küpsetatud karpkala. Selleks täidetakse kala kõhuõõs erinevate köögiviljade ja/või kartulitega ning küpsetatakse praeahjus. Lisaks kala sees olnud täidisele pakutakse juurde praetud tomateid, praetud seeni või praekartuleid.

Karpkala maitsest
Karpkala maitse oleneb väga olulisel määral kala elukeskkonnast ja sellest, millega teda toidetakse (mais, teravili, soja, söödagraanulid). Kõrvalmaitsetest vabanemiseks tuleb karpkala enne turustamist hoida ilma toitmata kaks nädalat puhtas vees. Enne valmistamist tuleb karpkalal eemaldada lõpused, sest neisse kinnituvad maitsed eriti tugevasti.
Tugev kõrvalmaitse ja -lõhn — nn mudamaitse ja -lõhn — on tihti ka ulukkarpkaladel. Seda põhjustavad mitmed mikroobid ja Oscillatoria perekonda kuuluvad sinivetikad, kes kasvavad eriti jõudsalt eutrofeerunud veekogude põhjal, kus ka karpkalad toitu otsivad. Nimelt toodavad mitmed mikroobid ja mõned sinivetikad geosmiini nimelist orgaanilist ühendit, mis on keemiliselt bitsükliline alkohol C12H22O. Geosmiinil on iseloomulik mullalõhn ja maitse, mis avaldub nt peetidel mulla- ja kaladel mudamaitsena. Geosmiini lõhna võime tunda ka õhus, kui pärast kuivaperioodi sajab vihma.

Karpkala mudamaitset/lõhna saab mõnevõrra tasandada või peita äädika või sidruni jõulise kasutamise või kalatükkide praadimiseelse leotamisega piimas, kuid lõpuni sellest niisuguste võtetega lahti ei saa.
Tasub tähele panna, et Eesti oludes on karpkalad märksa puhtama maitsega siis, kui veed on jahedad, hilissügisel ja talvel — siis ei voha vees enam vetikad ja ka karpkala ei toitu.

Karpkala liha koostis
Lipiide (rasvad ja rasvataolised ühendid) sisaldub karpkala lihas 5,5-6%, millega ta liigitub keskmise rasvasisaldusega kalade hulka. Rasv koguneb karpkala kehaõõnde rasvikuna (nagu nt ahvenal ja kohalgi) ning visatakse rookimise käigus reeglina minema.
Lipiidide hulgas on küllastunud, mono- ja küllastumata rasvhapped vahekorras 2:1:1, kasulikud on sööjaile just viimased.
Karpkala lipiidid sisaldavad üsna rohkelt kolesterooli: 60 mg 100 grammi kohta - kolesterooliprobleemidega sööja peaks karpkala tarvitama mõõdukalt.
Karpkala on valgurikas: 17-20 % märgkaalust. Karpkala valgud sisaldavad rohkelt kahte asendamatut aminohapet - leutsiini ja lüsiini.
Energeetiline toiteväärtus on 100-150 kcal/100 g.


Allikad:
Leili Järv. Karpkala, meie raskejõustiku tshempion. Kalastaja nr 54
Weinahtskarpfen Wikipedias
Common carp Wikipedias
Geosmiin Wikipeedias 
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Geosmiin
Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)