Kalapeedia Otsing Kaastöö

Paaliate perekonna süstemaatika lõpetamatus puudutab ka euroopa paaliat, keda vahel vaadeldakse arktika paalia järvevormina, vahel iseseisva liigina -  nii pole teda nimetatud teatmikus Euroopa kalad, küll on aga ära toodud andmebaasis FishBase, ehkki teda puudutav andmestik on seal napp, nt puuduvad ka tema nimekujud erinevates keeltes — võime oletada, et teda on arktika paaliast eristatud vaid teaduslikul tasandil.

"Alpide, Shotimaa, Skandinaavia ja NSV Liidu põhjaosa paaliaid käsitletakse iseseisva liigina — euroopa paalia (Salvelinus lepechini) /---/. Need paaliad on värvuselt väga mitmesugused. Nad on siirdepaaliatest tumedamad, kõht on roosa, paarisuimede ning pärakuuime eesmised kiired ja sabauime alumine kiir on valged. Küljed on reeglina kaetud kollakate ja oranzhide tähnidega. Rida vorme on peaaegu mustad. Laadogas ka Oneegas eristatakse kaht paaliavormi: madalapaaliat (лудожная) ja süvikupaaliat (ямная или кряжевая). Esimene neist on tumedam, hoidub madalamasse vette, koeb sügisel liivase põhjaga kohtades ning on kuni 5—7 kg raske. Süviku- e. hauapaalia on heledam, elab kuni 70—150 m sügavusel, võib ka kevadel kudeda ja ei kaalu üle 2 kg. Ka mõnes alpijärves jagunevad paaliad reaks vormideks. Näiteks võib ühes järves tabada n,-ö. harilikke paaliaid, väikesi planktontoidulisi vahel hõbedasi paaliaid ning suuri tumedavärvilisi suures sügavuses elavaid röövpaaliaid."¹

FishBase's on Salvelinus lepechini levilana kirjas Rootsi järved, Norra, Soome lõunaosa ja Põhja-Venemaa (Koola Peninsula, Põhja-Karjala, Ladoga ja Onega). Suurim pikkus 75 cm.

Allikad:

¹ Loomade elu 4. kd kalad. Tallinn, 1979

Salvelinus lepechini FishBase's (mai, 2014)

Paalia portaalis ecosystema.ru