Otsingu tulemused:
1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Blanšeerimine
86. Boreaalne
87. Bottarga
88. Botvinja
89. Briis
90. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
91. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
92. casting
93. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
94. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
95. CIPS
96. Columbia jõgi
97. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
98. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
99. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
100. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
101. Doktor Heintz
102. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
103. Donburi
104. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
105. Ebabootsiad (Parabotia)
106. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
107. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
108. Eesti jõgede loend
109. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
110. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
111. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
112. Elango, Julius
113. Elektriline suitsuahi
114. Elektriraid (Torpedo)
115. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
116. Elistvere järv (Kuru järv)
117. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
118. Emalaev
119. Eppinger
120. Erastvere järv
121. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
122. Erie järve koletis / Bessie
123. Erm Vaike
124. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
125. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
126. Eurütermne
127. Filee
128. Flambeerimine
129. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
130. Folly ranna koletis (globster USAs)
131. Friteerimine (valmistusviis)
132. Fritüür
133. Fritüürõli
134. Funazushi ehk jaapani hapukoger
135. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
136. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
137. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
138. Föön
139. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
140. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
141. Garum ja liquamen
142. Golfi hoovus
143. Gratineerimine
144. Gwamegi
145. Hailiha nimekujud
146. Hainahk
147. Haiuimesupp
148. Hakk-kala
149. Hanija järv
150. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
151. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
152. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
153. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
154. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
155. Harjus (Thymallus thymallus)
156. Hatõss
157. haug 16,21 kg
158. Haug püügikalana
159. Haug toidukalana
160. Haugi kudemine
161. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
162. Heeringahaid (Lamna)
163. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
164. Hernes õngesöödana
165. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
166. Hiina draakon / loong / long / lung
167. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
168. Hiiumaa laiud
169. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
170. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
171. Hingud (Cobitis)
172. Hollandi kaste
173. Holomiktiline veekogu
174. Holotüüp
175. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
176. Hoovus
177. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
178. Hõbekalalised (Argentiniformes)
179. Härjanurme kalakasvandus
180. Hülgepüük
181. Hüpolimnion
182. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
183. Idaheeringas (Clupea pallasii)
184. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
185. Igopogo (kanada veekrüptiid)
186. Ihtüoloogia ajalugu
187. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
188. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
189. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
190. Indo-Vaikne ookeaniala
191. Inrõbprom
192. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
193. Issie (jaapani järvekoletis)
194. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
195. Itzamna (maiade jumal)
196. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
197. Jaapani tuur
198. Jakuutia tuur (hatõss)
199. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
200. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
201. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
202. Jenny Haniver (krüptiid)
203. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
204. Jukagiiri kalaroad
205. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
206. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
207. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
208. Järvelubi (järvekriit)
209. Järvemuda (sapropeel, jütja)
210. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
211. Jää
212. Jääaeg
213. Jäätuur
214. Kaaviar (must kalamari)
215. Kaaviari ajaloost
216. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
217. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
218. Kahala järv (muistend)
219. Kaheksajalad toiduna
220. Kala kristluse sümbolina
221. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
222. Kalakasvatus
223. Kalakasvatus Eestis
224. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
225. Kalakirjandus
226. Kalaliha koostis
227. Kalaliim
228. Kalandus
229. Kalapasta
230. Kalatiik
231. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
232. Kaluuga (Huso dauricus)
233. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
234. Kanaloa (Havai merejumal)
235. Karilatsi kalamajand
236. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
237. Karluk
238. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
239. Karpkalakasvatus Eestis
240. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
241. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
242. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
243. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
244. Katsuobushi
245. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
246. Kavadi (Kavati) järv
247. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
248. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
249. Kiidjärv
250. Kiiruimsete süstemaatika
251. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
252. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
253. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
254. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
255. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
256. Koerkalad (Umbra)
257. Koha (Sander lucioperca)
258. Koi (karpkala)
259. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
260. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
261. koster
262. Kuivatamine/vinnutamine
263. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
264. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
265. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
266. Kutum (Rutilus kutum)
267. Kuukalalased (Molidae)
268. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
269. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
270. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
271. köögikoor
272. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
273. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
274. Lõherahvad
275. La Niña
276. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
277. Lahepera järv (Lahe järv)
278. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
279. Landi lugu
280. Landilugu: dr Heintz
281. Landilugu: Professor
282. Landilugu: Räsänen
283. Landilugu: Toby
284. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
285. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
286. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
287. Latikas pärimuses
288. Lauga järv
289. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
290. Lepamaimud (Phoxinus)
291. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
292. Leviaatan
293. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
294. Libekala
295. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
296. Limnopelagiaal
297. Linajärv (Jussi Linajärv)
298. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
299. Linask (Tinca tinca)
300. Linné, Karl
301. Linnuroni (Ligula intestinalis)
302. Lohja järv
303. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
304. Luitstuur (Polyodon spathula)
305. Luitstuurlased (Polyodontidae)
306. Luts (Lota lota)
307. Luts, Arved
308. Luukalad (Osteichthyes)
309. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
310. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
311. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
312. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
313. Läänemeri
314. Müütilised veeolendid
315. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
316. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
317. Maillard'i reaktsioon (kokandus)
318. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
319. Marikultuur
320. Maui (pooljumal Polüneesias)
321. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
322. Mereline kliima
323. Merevesi
324. Merikurat (Lophius piscatorius)
325. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
326. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
327. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
328. Mimikri
329. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
330. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
331. Mohni
332. Moiva (Mallotus villosus)
333. Mootorpaat
334. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
335. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
336. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mustallikas
339. Musthaid (Apristurus)
340. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
341. Mõõktuur (Psephurus gladius)
342. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
343. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
344. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
345. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
346. Narva veehoidla elustikust
347. Narval (Monodon monoceros)
348. Navigatsioonimärk
349. Neenetsite pühad kalad
350. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
351. Neriitiline vöönd
352. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
353. Nerka (Oncorhynchus nerka)
354. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
355. Niisk
356. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
357. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
358. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
359. Norrapäraselt keedetud tursk
360. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
361. Nuraagi veetemplid Sardiinias
362. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
363. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
364. Ojaveer, Henn
365. Orava järv (Orava Mõisajärv)
366. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
367. Põhja konn (eesti muinasjutt)
368. Pagi
369. Palujüri järv (Palojüri järv)
370. Pangodi järv
371. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
372. Pelaagiline traalnoot
373. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
374. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
375. Petis
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
378. Pikajärv (Pikkjärv)
379. Pikksabalased (Macrouridae)
380. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
381. Pilkuse järv
382. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
383. Poise
384. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
385. polüamiidid
386. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
387. Porkuni järv
388. Porkuni järved
389. Post, Ilme
390. Potamoid (kreeka jõejumalad)
391. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
392. Preserv
393. Professor
394. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
395. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
396. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
397. Pushkaram (jõefestival Indias)
398. Puurangerjad (Ariosoma)
399. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
400. Põhjanoot
401. Põisadru (Fucus vesiculosus)
402. põrutamine
403. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
404. Pärimus: Linnasjärv
405. Pärnu alamvesikond
406. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
407. Rabakonn
408. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
409. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
410. Raid (Raja)
411. Raid, Tiit
412. Rakfisk ehk norra hapukala
413. Rannarootsi muuseum
414. Rannik
415. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
416. Robalod (Centropomus)
417. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
418. Rohukonn
419. Rooni järv
420. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
421. Rõbak Baltiki
422. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
423. Rõuge järvestik
424. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
425. Räsänen
426. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
427. Saadjärv (Saadrejärv)
428. Saare Kalur (raamat)
429. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
430. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
431. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
432. Salaga
433. Saleturbikud (Macrhybopsis)
434. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
435. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
436. Sardiinid
437. Schröder (Soome kalastusäri)
438. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
439. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
440. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
441. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
442. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
443. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
444. Siberi tuur (Acipenser baerii)
445. Siroko
446. Sirona (keldi ravijumalanna)
447. Soomkala
448. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
449. Soomuste mahavõtmine
450. Sous vide (haudumine vaakumis)
451. Szépasszony (ungari jumalanna)
452. Sterlet (Acipenser ruthenus)
453. Sterletist kulinaarselt
454. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
455. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
456. Suitsemispunkt
457. Surimi
458. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
459. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
460. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
461. Suurbritannia saar
462. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
463. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
464. Sõbralaat
465. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
466. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
467. Sägalised (Siluriformes)
468. Šipp (Acipenser nudiventris)
469. Tülkad (Clupeonella)
470. Taani väinad
471. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
472. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
473. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
474. Takson
475. Tamsalu, Rein
476. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
477. Tekstuur (kokandus)
478. Tempura
479. Termohaliinne tsirkulatsioon
480. Termokliin
481. Toby
482. Tollari järv (Käärikjärv)
483. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
484. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
485. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
486. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
487. Traaler
488. Trematoomid (Trematomus)
489. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
490. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
491. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
492. Tuletorn
493. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursk toiduna
496. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
497. Tuul
498. Tuulehaug (Belone belone)
499. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
500. Tuunide rühm (Thunnini)
501. Tuur
502. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
503. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
504. Tuuralised (Acipenseriformes)
505. Tuurlased (Acipenseridae)
506. Tõusikvool
507. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
508. Türi järv (Türi paisjärv)
509. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
510. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
511. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
512. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
513. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
514. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
515. Vagula järv
516. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
517. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
518. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
519. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
520. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
521. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
522. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
523. Valgud kalalalihas
524. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
525. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
526. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
527. Vasula järv (Salatsi järv)
528. Veerežiim
529. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
530. Vesica piscis
531. Vesiviljelus
532. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
533. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
534. Viislaid
535. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
536. Viljandi järv
537. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
538. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
539. Võistre järv (Võistvere järv)
540. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
541. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
542. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
543. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
544. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
545. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
546. Õlikook
547. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
548. Ühekiuline õngenöör
549. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
550. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
551. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
552. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Blanšeerimine
86. Boreaalne
87. Bottarga
88. Botvinja
89. Briis
90. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
91. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
92. casting
93. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
94. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
95. CIPS
96. Columbia jõgi
97. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
98. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
99. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
100. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
101. Doktor Heintz
102. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
103. Donburi
104. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
105. Ebabootsiad (Parabotia)
106. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
107. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
108. Eesti jõgede loend
109. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
110. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
111. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
112. Elango, Julius
113. Elektriline suitsuahi
114. Elektriraid (Torpedo)
115. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
116. Elistvere järv (Kuru järv)
117. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
118. Emalaev
119. Eppinger
120. Erastvere järv
121. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
122. Erie järve koletis / Bessie
123. Erm Vaike
124. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
125. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
126. Eurütermne
127. Filee
128. Flambeerimine
129. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
130. Folly ranna koletis (globster USAs)
131. Friteerimine (valmistusviis)
132. Fritüür
133. Fritüürõli
134. Funazushi ehk jaapani hapukoger
135. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
136. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
137. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
138. Föön
139. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
140. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
141. Garum ja liquamen
142. Golfi hoovus
143. Gratineerimine
144. Gwamegi
145. Hailiha nimekujud
146. Hainahk
147. Haiuimesupp
148. Hakk-kala
149. Hanija järv
150. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
151. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
152. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
153. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
154. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
155. Harjus (Thymallus thymallus)
156. Hatõss
157. haug 16,21 kg
158. Haug püügikalana
159. Haug toidukalana
160. Haugi kudemine
161. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
162. Heeringahaid (Lamna)
163. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
164. Hernes õngesöödana
165. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
166. Hiina draakon / loong / long / lung
167. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
168. Hiiumaa laiud
169. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
170. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
171. Hingud (Cobitis)
172. Hollandi kaste
173. Holomiktiline veekogu
174. Holotüüp
175. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
176. Hoovus
177. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
178. Hõbekalalised (Argentiniformes)
179. Härjanurme kalakasvandus
180. Hülgepüük
181. Hüpolimnion
182. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
183. Idaheeringas (Clupea pallasii)
184. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
185. Igopogo (kanada veekrüptiid)
186. Ihtüoloogia ajalugu
187. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
188. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
189. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
190. Indo-Vaikne ookeaniala
191. Inrõbprom
192. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
193. Issie (jaapani järvekoletis)
194. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
195. Itzamna (maiade jumal)
196. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
197. Jaapani tuur
198. Jakuutia tuur (hatõss)
199. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
200. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
201. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
202. Jenny Haniver (krüptiid)
203. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
204. Jukagiiri kalaroad
205. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
206. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
207. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
208. Järvelubi (järvekriit)
209. Järvemuda (sapropeel, jütja)
210. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
211. Jää
212. Jääaeg
213. Jäätuur
214. Kaaviar (must kalamari)
215. Kaaviari ajaloost
216. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
217. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
218. Kahala järv (muistend)
219. Kaheksajalad toiduna
220. Kala kristluse sümbolina
221. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
222. Kalakasvatus
223. Kalakasvatus Eestis
224. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
225. Kalakirjandus
226. Kalaliha koostis
227. Kalaliim
228. Kalandus
229. Kalapasta
230. Kalatiik
231. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
232. Kaluuga (Huso dauricus)
233. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
234. Kanaloa (Havai merejumal)
235. Karilatsi kalamajand
236. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
237. Karluk
238. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
239. Karpkalakasvatus Eestis
240. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
241. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
242. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
243. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
244. Katsuobushi
245. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
246. Kavadi (Kavati) järv
247. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
248. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
249. Kiidjärv
250. Kiiruimsete süstemaatika
251. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
252. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
253. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
254. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
255. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
256. Koerkalad (Umbra)
257. Koha (Sander lucioperca)
258. Koi (karpkala)
259. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
260. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
261. koster
262. Kuivatamine/vinnutamine
263. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
264. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
265. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
266. Kutum (Rutilus kutum)
267. Kuukalalased (Molidae)
268. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
269. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
270. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
271. köögikoor
272. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
273. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
274. Lõherahvad
275. La Niña
276. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
277. Lahepera järv (Lahe järv)
278. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
279. Landi lugu
280. Landilugu: dr Heintz
281. Landilugu: Professor
282. Landilugu: Räsänen
283. Landilugu: Toby
284. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
285. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
286. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
287. Latikas pärimuses
288. Lauga järv
289. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
290. Lepamaimud (Phoxinus)
291. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
292. Leviaatan
293. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
294. Libekala
295. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
296. Limnopelagiaal
297. Linajärv (Jussi Linajärv)
298. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
299. Linask (Tinca tinca)
300. Linné, Karl
301. Linnuroni (Ligula intestinalis)
302. Lohja järv
303. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
304. Luitstuur (Polyodon spathula)
305. Luitstuurlased (Polyodontidae)
306. Luts (Lota lota)
307. Luts, Arved
308. Luukalad (Osteichthyes)
309. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
310. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
311. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
312. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
313. Läänemeri
314. Müütilised veeolendid
315. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
316. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
317. Maillard'i reaktsioon (kokandus)
318. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
319. Marikultuur
320. Maui (pooljumal Polüneesias)
321. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
322. Mereline kliima
323. Merevesi
324. Merikurat (Lophius piscatorius)
325. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
326. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
327. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
328. Mimikri
329. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
330. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
331. Mohni
332. Moiva (Mallotus villosus)
333. Mootorpaat
334. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
335. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
336. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mustallikas
339. Musthaid (Apristurus)
340. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
341. Mõõktuur (Psephurus gladius)
342. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
343. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
344. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
345. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
346. Narva veehoidla elustikust
347. Narval (Monodon monoceros)
348. Navigatsioonimärk
349. Neenetsite pühad kalad
350. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
351. Neriitiline vöönd
352. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
353. Nerka (Oncorhynchus nerka)
354. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
355. Niisk
356. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
357. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
358. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
359. Norrapäraselt keedetud tursk
360. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
361. Nuraagi veetemplid Sardiinias
362. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
363. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
364. Ojaveer, Henn
365. Orava järv (Orava Mõisajärv)
366. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
367. Põhja konn (eesti muinasjutt)
368. Pagi
369. Palujüri järv (Palojüri järv)
370. Pangodi järv
371. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
372. Pelaagiline traalnoot
373. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
374. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
375. Petis
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
378. Pikajärv (Pikkjärv)
379. Pikksabalased (Macrouridae)
380. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
381. Pilkuse järv
382. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
383. Poise
384. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
385. polüamiidid
386. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
387. Porkuni järv
388. Porkuni järved
389. Post, Ilme
390. Potamoid (kreeka jõejumalad)
391. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
392. Preserv
393. Professor
394. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
395. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
396. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
397. Pushkaram (jõefestival Indias)
398. Puurangerjad (Ariosoma)
399. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
400. Põhjanoot
401. Põisadru (Fucus vesiculosus)
402. põrutamine
403. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
404. Pärimus: Linnasjärv
405. Pärnu alamvesikond
406. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
407. Rabakonn
408. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
409. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
410. Raid (Raja)
411. Raid, Tiit
412. Rakfisk ehk norra hapukala
413. Rannarootsi muuseum
414. Rannik
415. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
416. Robalod (Centropomus)
417. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
418. Rohukonn
419. Rooni järv
420. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
421. Rõbak Baltiki
422. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
423. Rõuge järvestik
424. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
425. Räsänen
426. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
427. Saadjärv (Saadrejärv)
428. Saare Kalur (raamat)
429. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
430. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
431. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
432. Salaga
433. Saleturbikud (Macrhybopsis)
434. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
435. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
436. Sardiinid
437. Schröder (Soome kalastusäri)
438. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
439. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
440. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
441. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
442. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
443. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
444. Siberi tuur (Acipenser baerii)
445. Siroko
446. Sirona (keldi ravijumalanna)
447. Soomkala
448. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
449. Soomuste mahavõtmine
450. Sous vide (haudumine vaakumis)
451. Szépasszony (ungari jumalanna)
452. Sterlet (Acipenser ruthenus)
453. Sterletist kulinaarselt
454. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
455. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
456. Suitsemispunkt
457. Surimi
458. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
459. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
460. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
461. Suurbritannia saar
462. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
463. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
464. Sõbralaat
465. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
466. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
467. Sägalised (Siluriformes)
468. Šipp (Acipenser nudiventris)
469. Tülkad (Clupeonella)
470. Taani väinad
471. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
472. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
473. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
474. Takson
475. Tamsalu, Rein
476. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
477. Tekstuur (kokandus)
478. Tempura
479. Termohaliinne tsirkulatsioon
480. Termokliin
481. Toby
482. Tollari järv (Käärikjärv)
483. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
484. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
485. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
486. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
487. Traaler
488. Trematoomid (Trematomus)
489. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
490. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
491. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
492. Tuletorn
493. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursk toiduna
496. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
497. Tuul
498. Tuulehaug (Belone belone)
499. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
500. Tuunide rühm (Thunnini)
501. Tuur
502. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
503. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
504. Tuuralised (Acipenseriformes)
505. Tuurlased (Acipenseridae)
506. Tõusikvool
507. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
508. Türi järv (Türi paisjärv)
509. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
510. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
511. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
512. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
513. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
514. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
515. Vagula järv
516. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
517. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
518. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
519. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
520. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
521. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
522. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
523. Valgud kalalalihas
524. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
525. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
526. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
527. Vasula järv (Salatsi järv)
528. Veerežiim
529. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
530. Vesica piscis
531. Vesiviljelus
532. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
533. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
534. Viislaid
535. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
536. Viljandi järv
537. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
538. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
539. Võistre järv (Võistvere järv)
540. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
541. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
542. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
543. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
544. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
545. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
546. Õlikook
547. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
548. Ühekiuline õngenöör
549. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
550. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
551. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
552. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)
Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
Lõhi ehk lõhe, ka atlandi lõhe (Salmo salar) on kalaliik lõhelaste (lõhilaste) [Salmonidae] sugukonna lõhede perekonnast (Salmo).
[inglise – Atlantic salmon, black salmon, breeder, grilse, kelt, parr, sea salmon, silver salmon, slink jm; prantsuse - saumon de l'Atlantique; saksa - Atlantischer Salmon, Echter Lachs, Grilse, Las, Salm jm; kreeka k - solomos; itaalia - salmo, salmone atlantico; portugali - salmao; hispaania - salmon del Atlantico; hollandi - zalm, hengst; norra - laks, lax; taani - laks; fääri - laksur; islandi - lax; rootsi - lax; leedu – la¹i¹a; läti – lasis; soome – lohi; v – атлантический лосось, семга; innuiidi - kapisilik, kavisilik, kumaliq, saama, saamarug; jaapani - sake masu-rui; türgi - alabalik]
Foto: Sven Kullander/FishBase
Kirjeldus
Keha üsna sale, külgedelt pisut lamenenud. Seljauim pole tähniline. Sabauim märgatava sisselõikega. Sabavars suhteliselt peenike. Suu ulatub silmani.
Jões elav maim selja poolt pruunikas või sinakas, altpoolt valkjas, külgedel pikireana tavaliselt 8-11 tumedat laiku, kahe kõrvutise laigu vahel punane täpp. Sellist maimu kutsutakse tähnikuks (inglise k parr, vene k pjostratka).
Merre siirduval noorlõhel külgmised laigud kaovad, selg muutub tumerohekaks või -sinakaks, küljed hõbedasteks. Teda kutsutakse laskujaks (inglise k smolt, vene k pokatnik). Külgedel (peamiselt küljejoonest ülalpool) tekivad mustad, sageli x-kujulised tähnid.
Kudema tulejatel tekib nn pulmarüü: emane muutub üldiselt tumedaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruunilt või hallikalt ääristatud silmtähnid; isasel lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muutub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks, mis ei lase suud sulgeda.
Morfoloogilisi tunnuseid:
Seljauimes 3-5 ogakiirt ja 9-12 pehmet kiirt; rinnauimedes 1 ogakiir ja 10-15 pehmet kiirt; kõhuuimes 1-2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt; pärakuuimes 3-4 ogakiirt ja 7-10 pehmet kiirt. Lõpusepiisid 17-24. Soomusvalem: 114 22-26/18-23 130.
Lõpusekaanes aluskaas eeskaanest eraldatud vahekaanega. Suulaes oleva sahkluu laba (eesmine osa) viisnurkne, hammasteta, varrel (tagaosal) hambaid vähe, need ühes reas. Esimesel lõpusekaarel kõik lõpusepiid terava tipuga.
Levik
Merest jõkke kudema tulev siirdekala. Levinud Põhja-Itaalias ja sellesse suubuvates jõgedes 41. laiuskraadist põhja poole kuni Kara mereni idas, Islandil, Lõuna-Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas Connecticut´i jõest Labradori poolsaare põhjatipuni.
Suurtes sügavates järvedes (Laadogas, Oneegas, Saimas, Vänernis, Suures Järvistus jne.) elab paikne järvelõhi S. s. m. sebago, kes käib järve sissevooludes kudemas.
Introdutseeritud Austraaliasse jm.
Atlandi lõhe levila. Pilt: Wikipedia
Läänemere lõhepopulatsioon on üsna isoleeritud, kuid vähesed isendid lähevad Põhjamerre. Eestis koeb seniseil andmeil enam-vähem korrapäraselt (peaaegu igal aastal) Vasalemma, Keila ja Kunda jões, vähem korrapäraselt Pirita, Loobu, Selja jões ja Valgejões ning Pärnu jões. Minevikus oli Eesti tähtsaim lõhijõgi Narva jõgi, kuid lõhi ei pääse pärast Narva HEJ tammi ehitamist enam looduslikele koelmuile. Praegusajal Narva jõkke vähesel hulgal tõusvad lõhed on sündinud ja oma noorpõlve veetnud jõe idakaldal olevas Ivangorodi kalakasvanduses.
Harva on lõhe tabatud Võrumaal Vaidava jõest ja Pärlijõest (mis kuuluvad Läti lõhejõe Gauja (Koiva) valglasse), kuid ta kudemist pole seal täheldatud.
Sigimine
Eesti suhteliselt väikestes jõgedes ei saa lõhi teha pikki kudemisrändeid, ta alustab jõkketõusu alles kohe enne kudemist (oktoobris-novembris). Kudema tulevate emaste vanus enamasti 4-6 a. (sellest meres elatud reeglina 2-4 a.), pikkus (L) 55-100 cm, isased on pisut nooremad ja väiksemad (3-6 a., 50-90 cm).
Kudemine algab vee temperatuuril 5-6 ºC, toimudes põhiliselt 3-4 ºC juures. Isane valib kudemisala (-territooriumi), mida kaitseb suguvendade ja teiste kontvõõraste eest. Koelmu põhi kruusane, voolukiirus mõõdukas (üle 0,5 m/s), sügavus 0,5-2 m. Emane otsib sobiva koha, kaevab tugevate sabalöökidega paari meetri pikkuse 10-30 cm sügavuse ovaalse pesalohu, laseb sinna marja, mille juuresolevad isased viljastavad, seejärel katab pesalohu kruusaga, asudes vahetult ülesvoolu kaevama uut pesalohku. Soodsal juhul võib tekkida 3-4 m pikkune tumedal jõepõhjal hästi märgatav hele (väljakaevatud kruusa värvi) pesakühm, mis sisaldab kuni kümmekond järjestikust pesalohku. Üks emane koeb koos vaheaegadega mitu päeva, tehes tavaliselt 2-3 (harvem kuni 5) pesakühmu. Viiendik kuni kolmandik koetud marjast kandub minema ja hukkub või süüakse ära forellide, lutsude, lõhitähnikute ja teiste poolt, ent pesakühmude rüüstamist pole täheldatud.
Marjaterad on suured, läbimõõduga kohe pärast kudemist (enne paisumist) 5-7 mm, seepärast on neid üsna vähe: absoluutne viljakus tavaliselt 8000-10 000 marjatera, suhteline viljakus kõigest kahe marjatera ümber. Nende värvus on rohke karotinoidide sisalduse tõttu oran¾.
Pärast kudemist on lõhed väga kurnatud, valdav enamik sureb. Vaid 4-6% koeb kaks, üksikud 3-4 korda.
Mari haudub kruusavaiba all 5-6 kuud. Vastkoorunud vastsed on suured (L 1,6-1,7 cm), võimsa rebukotiga, mis moodustab umbes 2/3 kalakese kaalust. Nad elavad 1,5 kuud kruusa all, toitudes rebust, mai lõpul tungivad kruusa seest välja, minnes järk-järgult üle välistoidule. Juuni lõpupoole muutuvad maimudeks, paari kuu jooksul kattuvad soomustega, siis saavad neist tähnikud.
Elukäik
Tähnikud elavad jões tavaliselt 2 (harva 1-5) aastat, seejärel nende värvus muutub hõbedaseks ja laigud külgedel kaovad (nn smoltifikatsioon), algab merre laskumine. Vähesed isastähnikud ei lahkugi jõest, saavad siin suguküpseks, võtavad nn kääbusisastena osa kudemisest.
Meres elavad lõhed enamasti 2-4 (harva 1-5) aastat, suguküpseks saanult tulevad valdavalt (98-99% ulatuses) sünnijõkke kudema. Leiavad merest tagasitee ilmselt päikese või maakera ümbritseva magnetvälja järgi orienteerudes. Sünnijõe suudme lähistel võimaldab teed leida erakordselt peen haistmine ja võrratu lõhnamälu.
Toitumine
Jões söövad tähnikud väikesi limuseid, põhja mööda veevooluga triivivaid putukavastseid ja teisi selgrootuid, kohati on olulised ka vette langenud valmikueas putukad (õhutoit). Tähnikud hoiduvad eraldi, igaüks hõivab omaette toitumisala (-territooriumi), mida kaitseb teiste eest. Meres muutuvad põhitoiduks kalad (esmajoones kilu ja räim), keda lõhi püüab jälitades. Toitumisränded ulatuvad Läänemere lõunaosani. Kudema tulijad peavad jões paastuaega.
Kasv ja vanus
Jões kasvab suhteliselt aeglaselt: merre laskujad valdavalt 2-aastased, pikkus (L) 10-16 cm, kaal 10-60 g. Meres kasv kiireneb järsult: kolmeaastaste pikkus (L) enamasti 32-34 cm, kaal 400-550 g, viieaastased vastavalt 82-88 cm ja 5,5-7 kg, seitsmeaastased 1,08-1,18 m ja 15-20 kg. Kõige kiirekasvulisem kala Eestis. Emaste ja isaste kasvutempo ning eluiga enam-vähem ühesugused.
Eesti rekordlõhe (37,75 kg kaaluva isase) tabas advokaat August Mölder Keila jõest 1938. a. See oli tol aastal suurim spinninguga püütud lõhi Euroopas, ent ta vanus jäi määramata.
Senised maailmarekordid: kaal 46,7 kg (Šotimaa, 1906).
FishBase's suurim pikkus 150 cm, suurim kaal 46,8 kg ja pikim eluiga 13 a.
Kalastus ja kalakasvatus
Aastatel 1930-1938 jäid Eesti kalurite aastasaagid vahemikku 65,7—147,6 tonni.1
Tänapäeval moodustavad üle poole Läänemere lõhevarudest kalakasvandustest pärit isendid. Kõige ulatuslikumalt asustatakse smolte Läänemerre voolavatesse jõgedesse Rootsis, Baltimaadest aga Lätis. Eestis kasvatatakse noorlõhesid Põlula Kalakasvatuskeskuses.
Eesti lõhepüük 1990-ndatel oli 10-30 t aastas, praeguseks (2014) on see langenud alla 10 tonni.
Lõhe aastane väljapüük oli maailmas haripunktis 1970-ndate keskel, kui aastasaagid ulatusid üle 15 000 tonni. Alates 1990. aastast on väljapüük järjepidevalt kahanenud ning 2012 aastal oli see 2580 tonni. Suurimateks püüdjateks on Norra, Rootsi ja Soome. Eesti ametlikud püügitulemused on (FAO andmetel) viimasel aastakümnel olnud aastas alla 10 tonni.
Seevastu kalakasvatustes on saagid pidevalt kasvanud ning 2012. a oli aastatoodanguks 2 066 560 tonni. Seega moodustasid uluklõhed kõigist trustatavatest lõhedest vaid 1,25%. Suurimaks lõhekasvatajaks on Norra, talle järgnevad Tchiili, Kanada ja Inglismaa.
Erakordselt väärtuslik tööndus- ja spordikala. Meres toitumisperioodil ja pulmareisi alustades liha roosakas (lõheroosa), väga maitsev, rasvarikas (10-18%), kõrge kalorsusega (180-250).
Jõkke minejatel muutub liha valkjaks, lahjaks ja pudedaks.
Salmo salar FishBase's (mai, 2014)
E. Pihu, A. Turovski. Eesti Mageveekalad. Tallinn, 2001
Atlantic salmon Wikipedias
Vaata lisaks:
LõhepüükLõhevõrk
Lõhe pärimuses
Lõhed (Salmo)
Lõhelased (Salmonidae)