Lõhe pärimuses
Rannakaluritele on rohkem kui meetri pikkuseks kasvav, suure kehamassiga lõhi väärtuslik püügikala: vetekuningas, veteperemees.
Kodavere regilaulus on lõhet nimetatud rootsi lehmakeseks.
Rahvapärimus konstateerib, et nähtavale ilmuvad lõhed ühes esimeste maasikatega - maasikalõhed (Jõelähtme).
Lõhet nimetatakse ka regivärsilistes kalapüügilauludes:
Lõhe lõõritas meressa,kala lõi laksu kaldaassamerevetta juueessa,rannarohtu süieessa.Mere vesi soolane,ranna rohi rasvane,mere vesi võtab võimu,ranna rohi annab rammu.Tooge mulle tursarauad,andke mulle haugirauad,ma lähen lõhe lõhkuma,kala katki raiuma...H II 15, 270/1 (54) < Jõelähtme khk, Jägala k - H. Redlich (1890).
Tähelepanu äratab lähedase poeetilise kujundi lõhe lõõritas kordumine seoses utilitaarse saagiendega: Kova tuulega saab palju lõhesi, siis on lõhe laulu aig (Viru-Nigula).
Eesti-Soome-Karjala alal levinud laulutüübis «Kannel» tehakse müütiline kannel lõhe suure lõualuusta,/ avi suure ambaluista,/ siia suure seljaluista (Jõhvi).
Lõhe kohta on räägitud samasugust seletusmuistendit nagu tõelise «kristusekala» - lesta - kohta: Lõhekala saanud oma nime sellest, et Jeesus Kristus söönud pool ära ja pool visanud merre tagasi. Sellest päevast hakatu lõhes nimetama seda kala. RKM II 207, 398 (42) < Rannu khk, Valguta k - V. Soo (1965).
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis