Sardinops (Sardinops sagax)

Sardinops ehk vaikse ookeani sardiin (Sardinops sagax), kiiruimne luukala heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast, perekonna Sardinops ainuliik.

Inglise Pacific sardine, Australian pilchard, bloater, blue pilchard, blue-bait, mulies, sardine, smig, California pilchard, picton herring, spotlined sardine, Japanese sardine jm; prantsuse pilchard de Californie, pilchard de l'Afrique, pilchard du Japon jm; itaalia sardina australiana, sardine del Cile, sardina giapponese jm; portugali sardinopa; hispaania sardina, pilchard California, sardina de California, sardina monterrey, sardina pelada, sardina peruana, xouba jm; saksa Pazifische Sardine, Australische Sardine, Chilenische Sardine, Kalifornische Sardine jm; afrikaansi pelser, sardin; jaapani ma-iwashi, sardinopa; soome australiansardiini, japaninsardiini, perunsardiini, silmäsardiini; vene сардина-сардинопс перуанская jm.

Nimede rohkus tuleneb sellest, et sardinopsil on eristatud 5 alamliiki: peruu sardinops (S. s. sagax), kalifornia sardinops (S. s. caeruleus), kaugida sardinops (S. s. melanosticta), austraalia sardinops (S. s. neopilchardus) ja lõuna-aafrika sardinops (S. s. ocellatus).

Leviala Indo-Vaikse ookeani regioonis Lõuna-Aafrika rannikust kuni Vaikse ookeani idaosani. Kaugida sardinops on levinud Ida-Aasia ranniku lähedal Sahhalinist Lõuna-Jaapanini ja Kollases meres Hiina ranniku juures (Shandong). Kalifornia sardinops elab Põhja-Ameerika Vaikse ookeani poolsetes rannikuvetes Põhja-Kanasdast Lõuna-Kaliforniani. Peruu sardinops on levinud Peruu ranniku läheduses. Austraalia sardinops on levinud Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa vetes. Lõuna-aafrika sardinops elab Lõuna-Aafrika vetes.

Keha on paks, kõht ei ole külgedelt kokku surutud. Selg on sinakasroheline, küljed ja kõht hõbevalged, piki kumbagi külge on tumedate täppide rida (kuni 15 täppi). Lõpusekaane pealispinnal on radiaalselt hargnevad vaokesed. Sardinopsid sarnanevad väga sardiinidega, erinedes viimastest lühemate lõpusepiide poolest esimese lõpusekaare paindenurga kohal, mõnevõrra suurema suu ja soomuskatte iseloomu poolest: sardinopsidel on kõik soomused ühetaolised, keskmise suurusega (ristiridade arv 50—57), sardiinidel on suurte soomuste alla peidetud väiksemad.

Pelaagilis-neriidne; okeanodroomne, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 39,5 cm (SL), tavapikkus 20 cm (SL). Suurim publitseeritud mass 486 g, eluiga kuni 25 a. Pole ohustatud. Rohke äripüük.

“Sardinopsid on planktontoidulised parvekalad, kes elavad valdavalt 10-20 oC juures ja sooritavad toitumis- ja kudemisrändeid. Toituvad ranna lähedal, kudema siirduvad tavaliselt avamerre. Nendest toituvad paljud röövkalad ja linnud. Sardinopsid on koos heeringa ja tursaga maailma tähtsaimad töönduskalad. Kaugida sardinops (jaapanikeelne nimetus ma-ivassii) saavutas aastail 1936-1939 tohutu arvukuse, tungis põhjasuunas Kamtšatkani ja andis tol ajal tohutut saaki - 2,4-2,8 milj. t. Eriti palju püüti teda Jaapani ja Korea ranniku lähedalt; NSV Liidus ulatus püük 100 000-140 000 t-ni. /---/

1940. a hakkas kaugida sardinopsi arvukus kiiresti langema, nähtavasti seoses vee jahenemisega, mis tugevasti vähendas sigimist. Sardinopsi levila kahanes põhjapoolsete alade arvel, kuhu ta enam ei rännanud. Ka kalifornia sardinopsi saak hakkas 1945. a. alates vähenema. 1948. a. hakkas suurenema lõunaaafrika sardinopsi püük, veidi kasvasid ka peruu sardinopsi saagid. Austraalia ja Uus-meremaa sardinopsi suured parved veel ootavad oma püügiaega." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979)

1980-ndatel püüti sardinopsi aastas 4-5 miljonit tonni (suurim saak 1988. a - 5 428 922 tonni, millest enamuse püüdis Jaapan). 1990-ndatel langesid saagid järsult ning selle sajandi alguses jäid need 200 000 – 300 000 tonni piiridesse. Sardinopside püük keelustati varude ohustatuse tõttu paljudes piirkondades. 2010-ndatel hakkasid aastased kogusaagid taas kasvama.

Kaugida sardinopsi turustatakse Venemaal ivassii heeringa nime all ja selle nime all müüdi seda kala kunagi ka Eesti NSV-s. Ivassii heeringas on rasvu ~ 11%, valke ~ 21%, toiteväärtus ~ 182 kcal/100 g.

                                                                                                                                                                          Viimati: juuni, 2020

Vaata lisaks: