Maailma tuntumaid ja enimsöödumaid kalakonserve. Valmistatakse sardiinist (Sardina pilchardus) või ka teistest kalaliikidest, keda tuntakse ühise nimetuse sardiinid all (sardinops, sardinellid jt).
Värsked sardiinid tuuakse kohe pärast püüki konservitehasesse. Siin eemaldatakse neil pead ning pannakse kalad tunniks ajaks soolvette, seejärel pestakse ja nõrutatakse kuivaks. Nüüd tõstetakse sardiinid lühikeseks ajaks keeva õli sisse (oliiviõli, millele võib olla lisatud ka nt arahiisiõli), pärast mida laotakse nad plekktoosidesse, valatakse peale oliiviõli, joodetakse toosidele peale kaaned ning kuumutatakse toosid läbi kas keevas vees või autoklaavis.
Traditsiooniliselt on sardiinitoosid ristküliku-kujulised, kergelt ümardatud nurkadega. Neid tehakse kolmes suuruses, mis on seotud kaaluga: naelased, poolenaelased ja veerandnaelased. Levinuimad on veerandnaelased - sellisesse toosi mahub tavaliselt 10-12 sardiini.
Parima maitse saavutavad sardiinid pärast 2-3 kuulist laagerdumist.
Sardiinide nime all on valmistatud enam-vähem samasugusel viisil konserve ka mitmetest teistest kalaliikidest.
USAs on toodetud sardiine noortest, väikestest heeringatest.
Kuulsaid Kalifornia sardiine valmistatakse sardinopsist.
Ukrainas (Balaklava) on valmistatud sardiine anchoovisest.
Norras on valmistatud sardiine lääneeuroopa kilust (kilusid on seejuures suitsutatud, ent vähem kui sprottide tegemisel).
Austrias ja Saksamaal on valmistatud sardiine läänemere kilust ning turustatud neid nime all vene sardiinid.
Õlis konserveeritud sardiinide rasvasus on keskmiselt 56%, valgusisaldus 43%
Allikad:
Сардина Wikipedias
Toitained sardiinis Soome portaalis Fineli.