Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)

Heeringlased (Clupeidae)

Heeringlased (Clupeidae), kiiruimsete luukalade sugukond heeringaliste (Clupeiformes) seltsist. Saksa Heringe; soome sillit; vene сельдевые.

Levinud peaaegu kõikides maailmamere osades 70 kraadi põhjalaiuse ja 60 kraadi lõunalaiuse vahel, kõige rohkem troopilistes vetes. Osa liike on avamerelised, osa siirde- või poolsiirdekalad ja umbes veerand liikidest mageveelised. Keha on enamasti hõbejas ja kiiljas või ruljas. Neil on kaarsoomused (pea on ilma soomusteta, paljudel liikidel on kõhuserval kiilusoomused, on ka soomusteta liike), lühike küljejoon, üks seljauim. Suu on otse- või poolülaseisune, hambad nõrgad või puuduvad sootuks. Palju lõpusepiisid. Hoiduvad parvedesse ja mõnede liikide puhul on parved väga suured ja tihedad. Toituvad enamuses planktonist, paljud liigid on nn filtertoitujad, kes saavad toidu kätte vett filtreerides. Suurim pikkus jääb liigiti vahemikku 2-75 cm. Kudemine toimub veepinna läheduses ja marjaterade arv on väga suur (mõnel liigil kuni 200 000), marja ja vastsete eest heeringlased hoolt ei kanna.

Osa liike on olulised toidukalad, kellede väljapüük moodustab maailma kogupüügist umbes kümnendiku. Heeringalistest toodetakse ka kalaõli ja kalajahu. Eesti vetes elavad heeringlastest räim, vinträim ja kilu.

Sugukonnas on alamsugukonnad Clupeinae (pärisheeringlased), Alosinae (aloosalased), Dorosomatinae (puguheeringlased), Ehiravinae ja kaks ebaselge kuuluvusega (insertae sedis) perekonda

Sugukonnas on 55 perekonda ja umbes 198 kalaliiki (FishBase, 2020).

 

Alamsugukond Clupeinaepärisheeringlased

Clupea heeringad (5 liiki). Põhja- ja ka lõunapoolkera ookeanides

Ethmidiummatšeetad (1 liik). Peruu ja Tšiili rannik

Hyperlophus – kiilselgheeringad (2 liiki). Austraalia

Potamalosa jõealoosad (1 liik). Austraalia

Ramnogaster manduufiad (2 liiki). Edela-Atland, Lõuna-Ameerika

Sprattus kilud (5 liiki). Põhja- ja ka lõunapoolkera ookeanides

 

Alamsugukond Alosinae – aloosalased

Alosa aloosad (24 liiki). Atlandi ookean

Brevoortia menhedenid (6 liiki). Ameerika Atlandi-poolne rannikumeri

Sardina sardiinid (1 liik). Ida-Atland

Sardinops sardinopsid (1 liik). Indo-Vaikne ookean

 

Alamsugukond Dorosomatinae – puguheeringlased

Amblygaster tambaanid (4 liiki). Indo-Vaikne ookean

Anodontostoma tömpninaheeringad (3 liiki). Indo-Vaikne ookean

Clupanodon klupanodon (1 liik). India ja Vaikne ookean: Hiina, Korea, Vietnam, Tai

Congothrissa kongotrissa (1 liik). Aafrika

Dorosoma puguheeringad (5 liiki). Põhja- ja Kesk-Ameerika.

Escualosa valgealoosad (2 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Ethmalosa bonga (1 liik). Atland

Gonialosa gonialoosad (3 liiki). Lõuna- ja Kagu-Aasia

Gudusia guduusid (2 liiki). Lõuna- ja Kagu-Aasia

Harengula sardiinikesed (4 liiki). Lääne-Atland; Vaikse ookeani idaosa

Herklotsichthys heeringakesed (12 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Hilsa hilsad (1 liik). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Konosirus konosir (1 liik). Indo-Vaikse ookeani regioonis

Laeviscutella timpheeringas (1 liik). Aafrika

Lile troopikaheeringad (4 liiki). Ameerika rannikuvetes.

Limnothrissa järvetrissa (1 liik). Aafrika

Microthrissa väiketrissad (5 liiki). Aafrika

Nannothrissa kääbustrissad (2 liiki). Aafrika

Nematalosa kõverlõugheeringad (11 liiki). Indo-Vaikne ookean

Odaxothrissa kihvtrissad (3 liiki). Aafrika

Opisthonema matšueelid (5 liiki). Läänepoolkeral Vaikse ja Atlandi ookeani vetes

Pellonula pellonulad (2 liiki). Aafrika

Platanichthys riimkilu (1 liik). Lõuna-Ameerika

Potamothrissa jõetrissad (3 liiki). Aafrika

Rhinosardinia ogasardiinid (2liiki). Lõuna-Ameerika

Sardinella sardinellid (22 liiki). Kõikide ookeanide soojades vetes

Sierrathrissa pisitrissa (1 liik). Aafrika

Stolothrissa triiptrissa (1 liik). Aafrika

Tenualosa salealoosad (5 liiki). Indo-Vaikne ookean

Thrattidion nääpsheeringas (1 liik). Aafrika

 

Alamsugukond Ehiraviane

Clupeichtys jõekilud (4 liiki). Kagu-Aasia

Clupeoides virrakilud (4 liiki). Kagu-Aasia, Okeaania

Clupeonella tülkad (7 liiki). Must meri, Aasov, Kaspia

Corica korikad (2 liiki). Aasia

Dayella dajell (1 liik). Aasia

Ehirava ehiraava (1 liik). Aasia

Gilchristella estuaarheeringas (1 liik). Aafrika

Minyclupeoides pisiheeringas (1 liik). Aasia: Kambodža

Sauvagella varilavad (2 liiki). Aafrika: Madagaskar

Spratellomorpha lahkuimheeringas (1 liik). Aafrika: Madagaskar, Keenia rannik

Sundasalanx sundanuudlikud (7 liiki). Aasia: peamiselt Borneo

 

Ebakindla paigutusega (insertae sedis) perekonnad

Jenkinsia manhuad (4 liiki). Lääne-Atlandi keskosa

Spratelloides vöötheeringad (4 liiki). Indo-Vaikse ookeani regioon

                                                                                                                                                                              Viimati: juuni, 2020

 

Vaata lisaks:

Manhuad (Jenkinsia)
Vöötheeringad (Spratelloides)
Sundanuudlikud (Sundasalanx)
Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
Varilavad (Sauvagella)
Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
Ehiraava (Ehirava fluviatilis)
Dajell (Dayella malabarica)
Korikad (Corica)
Virrakilud (Clupeoides)
Jõekilud (Clupeichthys)
Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
Salealoosad (Tenualosa)
Triiptrissa (Stolothrissa tanganicae)
Pisitrissa (Sierrathrissa leonensis)
Ogasardiinid (Rhinosardinia)
Jõetrissad (Potamothrissa)
Riimkilu (Platanichthys platana)
Pellonulad (Pellonula)
Matšueelid (Opisthonema)
Kihvtrissad (Odaxothrissa)
Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
Kääbustrissad (Nannothrissa)
Väiketrissad (Microthrissa)
Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
Troopikaheeringad (Lile)
Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
Konosir (Konosirus punctatus)
India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
Heeringakesed (Herklotsichthys)
Sardiinikesed (Harengula)
Guduusid (Gudusia)
Gonialoosad (Gonialosa)
Kongotrissa (Congothrissa gossei)
Bonga (Ethmalosa fimbriata)
Valgealoosad (Escualosa)
Klupanodon (Clupanodon thrissa)
Puguheeringad (Dorosoma)
Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
Tambaanid (Amblygaster)
Menhedenid (Brevoortia)
Manduufiad (Ramnogaster)
Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
Aloosad (Alosa)
Tülkad (Clupeonella)
Sardinops (Sardinops sagax)
Sardinellid (Sardinella)
Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
Sardiinid
Kilud (Sprattus)
Heeringad (Clupea)
Heeringalised (Clupeiformes)