Menhedenid (Brevoortia)
Menhedenid (Brevoortia), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Inglise menhadens, mossbunkers, bunkers. Nimekuju „menhaden“ tuleneb põlisrahvaste keeltest ja tähendab umbes, et 'ta väetab', viidates kalade kasutamisele väetisena.
„Levinud Ameerika-poolsetes Atlandi ookeani rannavetes Uus-Šotimaast Mehhiko laheni ning Lõuna-Brasiiliast Argentiinani. Võivad kasvada kuni 50 cm pikkuseks, tavaline pikkus 30-35 cm. Selg on rohekassinine, küljed hõbekollased, lõpusekaane ülaserva taga mõlemal keha küljel on must õlatähn, mille taga mõnedel liikidel on veel varieeruv hulk väiksemaid tumedaid täppe, mis sageli paiknevad kahes, kolmes või enamas reas. Kõhuuimed on väikesed, asetsevad seljauime all ning neis on 7 kiirt. /---/ Eluiga on 9-10 aastat, suguküpseks saab kolmeaastaselt. /---/ Ameerika Atlandi-poolsetes rannavetes üks tähtsamaid töönduskalu, kelle püük aastail 1958 – 1967 oli 0,5-st kuni peaaegu 2 milj. Tonnini aastas. Väga kõrge rasvasuse ja paljude väikeste luude tõttu kasutatakse enamik saagist rasva sulatamiseks ning kalajahu ja väetiste valmistamiseks. Osa saagist läheb soolatult või konservidena toiduks.“ (Loomade elu, 4 kd Kalad. Tallinn, 1979).
Toituvad peamiselt fütoplanktonist, kuid ka väikestest vähikestest, keriloomadest jt plankteritest. Kala tekitab kiirete liigutustega veepinnale kohulaineid, ujub neile päraniaetud suu ja laialiaetud lõpusekaantega vastu ning kurnab aktiivselt läbi oma lõpusefiltri suure hulga vett.
Menhedenid elavad parvena. Neist toituvad röövkalad, linnud, delfiinid.
Alates 1870-ndatest hakati menhedeni-õli kasutama alternatiivina väärtuslikule vaalaõlile, seda kasutatakse näiteks toormena huulepulkade valmistamisel.
Lahemendeni ja põhjamendeni väljapüük miljonites tonnides aastail 1950-2010.
Perekonnas on 6 liiki (FishBase, 2020):
Brevoortia aurea (Spix & Agassiz, 1829) (Brazilian menhaden) – brasiilia menheden. Atlandi edelaosas Lõuna-Ameerika rannikumeres Rio de Janeirost (Brasiilia) tõenäoliselt kuni Rio de la Plata suudmeni (Argentiina). Parvekala. Mereveeline. Pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 34,4 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük (2000-2011. a vahemikus 609 – 1 558 t; Brasiilia, Argentiina).
Brevoortia gunteri Hildebrand, 1948 (Finescale menhaden) – gunteri menheden. Lääne-Atlandi keskosa: Mehhiko lahes Chandeleuri lahest Louisianas kuni Campeche laheni Mehhikos. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud. Rohke väljapüük.
Brevoortia patronus Goode, 1878 (Gulf menhaden) – lahemenheden. Lääne-Atlandi keskosa: Mehhiko lahes (Florida lahes, Campeche lahes). Mereveeline. Pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Tihedates parvedes. Pikkus kuni 35 cm (SL), tavapikkus 20 cm (SL). Pole ohustatud. Rohke väljapüük (2000-2011. a vahemikus 369 906 – 623 369 t; USA).
Brevoortia pectinata (Jenyns, 1842) (Argentine menhaden) – argentiina menheden. Atlandi edelaosas Lõuna-Ameerika rannikumeres Santosest (Brasiilia) kuni Rio de la Plata suudmeni (Argentiina), siseneb jõgede riimveelistesse piirkondadesse. Parvekala. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 35 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Brevoortia smithi Hildebrand, 1941 (Yellowfin menhaden) – kulduim-menheden. Lääne-Atlandi keskosa: Beaufortist Põhja-Carolinas ku ni Indiani jõeni Floridas; Mehhiko lahes (Florida lahest kuni Louisianani, võimaliku katkestusega Florida lahe ja Biscayne'i lahe vahel). Annab hübriide lahemenhendeni ja põhjamenhendeniga. Rannikumeres, lahtedes, estuaarides. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 33 cm (SL), tavapikkus 20 sm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Brevoortia tyrannus (Latrobe, 1802) (Atlantic menhaden) – põhjamenheden. Lääne-Atland: Põhja-Ameerika rannikul Uus-Šotimaast (Kanada) kuni Indiani jõeni Floridas (USA). Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 0-50 m sügavusel. Suurtes ja tihedates parvedes. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Rohke väljapüük (2000-2011. a vahemikus 182 210 – 261 401 t; USA). Turustatakse värskena, soolatuna, konserveerituna, suitsutatuna. Enamus väljapüügist kasutatakse õli, kalajahu ja väetise tootmiseks.
Juuni, 2020