Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Inglise k - european plaice; prantsuse k - plie; saksa k - Goldbutt, Scholle; hollandi k - schol; itaalia k - platessa; hispaania k - solla; islandi k - skarkoli; läti k - jūras zeltplekste; leedu k - jūrinė plek¹nė; norra k - raudspette; rootsi k - rödspätta; taani k - rødspætte; soome k - punakampela; vene k - морская камбала

Oliivpruunil ülapoolel oranzhid või punased tähnid, alapool valge, mõnikord kollaste või pruunide tähnidega. Küljejoon peaaegu sirge, nõrga tõusuga eesosas. Silmad tvaliselt ainult paremal küljel, silmade vahel luuköbrukesed. Keha ja uimed üleni siledad, tsükloidsoomustega. Seljauimes uimekiiri 65-79, anaaluimes 48-59. Hambaid on pimedal poolel alalõual 18-32. Suu on väike, selle nurk silma eesservaga kohakuti.

Levila Atlandi ookeani kirdeosas Euroopa rannikul Portugali rannikumerest Barentsi ja Valge mereni, ka Vahemere lääneosas,  Islandi ümbruses, Gröönimaa lõunarannikul ja Läänemere lõunaosas. 

Üksikult esineb Läänemeres kuni Stokholmi saarestikuni. Liepaja piirkonnas arvukalt. Soome vetest on püütud Helsingi lähedalt, Turu saarestiku lõunaosast ja Ahvenamaalt.

Läänemere merilesta on ka eraldatud väikesekasvulise alamliigina Pleuronectes platessa baltica (Nilss.), mida iseloomustavad uimekiirte, samuti selgroolülide madalamad keskmised arvud.

 

Eesti vetest on siin juhukülalisena viibivat merilesta tabatud väga harva: esimesed korrektselt määratud isendid püüti 1948. aastal loode pool Saaremaad.

Tavaline pikkus 25-50 cm, kuid see võib ulatuda 90-100 cm-ni ja kaal 5-7 kg-ni. Eluiga kuni 50 aastat.

Harilikult viibib rannavööndis kuni rohkem kui 100 m sügavusel liivasel või mudasel põhjal, noored madalas rannavees. Toitub limustest ja hulkharjasussidest, suuremad isendid söövad ka kalu.

Maimud ja noorkalad liiguvad vahetevahel rannikule väga lähedale. Selleks kasutavad nad tõusu ja mõõna vaheldumist. Tõusu ajal lasevad nad end voolusel maa suunas kanda, aga kui algab mõõn, laskuvad nad põhja ega lase end sügavamasse merre tagasi kanda. Niimoodi tulevad rannikule peamiselt alla aasta vanused kalad, vanemad teevad seda juba vähem ja suguküpsed ei tee üldse.

Sigib erinevates piirkondades novembrist juunini: Läänemeres peamiselt veebruaris-märtsis, Põhjameres jaanuaris-veebruaris, Murmani rannikul märtsis-aprillis. Koeb pelagiaalis 20-50 m sügavusel paarikaupa, emane isase kohal. 22-61,5 cm pikkustel emastel 16 000 — 345 000 kollast rasvatilgata marjatera. Vastsed kooruvad 5-10 kraadises vees 12-21 päeva pärast.