Otsingu tulemused:
1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
Norra tursik (Trisopterus esmarkii) on kalaliik tursklaste (Gadidae) sugukonna perekonnast tursikud (Trisopterus).Inglise k - norway pout; prantsuse k - tacaud norvégien; saksa k - Sparling, Stintdorsch; hispaania k - faneca noruega; taani k - calypso, sperling; hollandi k - kever; fääri k - stinksild, toskasild, hvítingsbróður; islandi k - spærlingur; norra k - ogerpal, skellbrosme; rootsi k - vitlinglyra; soome k - harmaaturska; vene k - mресочка Эсмарка
"Tursik /---/ on levinud Põhja-Inglismaast ja Kattegatist Islandini ja Barentsi mere lääneisani, hoidub peamiselt 100 kuni 300 meetri sügavusse, 6-9 kraadi C temperatuuriga vette, kasvab 23-25 cm pikkuseks. Selg on hallikaspruun, küljed hõbehallid, rinnauimede aluse ülemise serva juures on tume laik. Eesmine pärakuuim on pikk, algab eesmise seljauime alt. Suu on otsseisune, poise alalõual lühike ja peenike. Tursik sööb planktilisi vähilaadseid ja on ise röövkalade, peamiselt merlangi toiduks.
Veel hiljuti puudus puudus sellel väikesel kalal majanduslik tähtsus, aga pärast 1966. aastat suurenes tema püük järsult, saavutades 1968. aastal süsika (saida) ja kilttursa (pik¹a) püükide taseme, s.t. umbes 500 000 t. Teda kasutatakse peamiselt kalajahu valmistamiseks."1
FishBase's suurim pikkus 35 cm (tavaline 19 cm) pikim eluiga 5 aastat.
Peamisteks püügialadeks on Põhjamere põhjaosa ja Skagerrak (Taani ja Norra vahel asuv väin).
Püügikogused on märgatavalt vähenenud: 1974. a kogupüük 877910 tonni, 2008. a kogupüük 39 223 tonni.
Allikad:
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Trisopterus esmarkii FishBase's (detsember 2013)
Trisopterus esmarki Wikipedias
Vaata lisaks:
Väike tursik (Trisopterus minutus)Tursik (Trisopterus luscus)
Tursikud (Trisopterus)